Kaua püsis arvamus, et vesi jõudis Maale komeetide ja asteroididega, mis tabasid meie planeeti selle nooruses miljonite aastate jooksul. Tundub loogiline, kuna on teada, et paljud väikesed kosmilised kehad sisaldavad suurel hulgal jääd. Nüüd on üks teadlaste rühm jõudnud järeldusele, et vesi on algusest peale Maa peal olemas olnud.

USA Lawrence Livermore’i riikliku labori astrokeemikud tegid koostööd NASAga ja uurisid kolme Kuult pärit kivimiproovi. Proovid on umbes 4,35 miljardit aastat vanad ning jõudsid Maale Apollo missioonidega üle 50 aasta tagasi, aga alles nüüd uurisid teadlased nende isotoop­koostist. Kuu tekkis 4,51 miljardit aastat tagasi, kui umbes Marsi mõõtu taevakeha noore Maaga kokku põrkas.

Uurides Kuu kivimiproovide isotoop­koostist avastasid teadlased, et nii Maal kui ka sel teisel planeedisarnasel massil oli vedelaid aineid vähesel määral olemas juba enne kokkupõrget, mis Kuu tekitas. Teadlaste sõnul tähendab see, et Maa on kas oma veega sündinud või siis on Maad vahetult pärast sündi tabanud mingi väga suur taevakeha, mis pidi koosnema enam-vähem eranditult veest.