Prügimägi 2.0

Ühe inimese kohta tekib päevas mitu kilogrammi jäätmeid. Need kogunevad prügimägedele või aetakse ahju põletus­jaamades, kust jõuab atmosfääri süsi­happegaas. Ühes Soome jäätme­jaamas on juhtimise enda kätte võtnud robotid. Kui neid jaamu juurde rajada, siis me ehk ei upugi omaenda prahi sisse.

Jaga lugu:

Prügiauto saabub Helsingi ääre­linnas asuvasse sortimisjaama. Jäätmed kallutatakse konveierilindile ja juhitakse sortimiskeskusesse. Seal eraldatakse üksteisest eri tüüpi materjalid. Kui traditsiooniliselt on see ülesanne sortimis­jaamas olnud inimeste käes, siis siin jaamas peavad seda ametit robotid. Välkkiirete liigutustega korjavad nende haaratsid konveierilindilt metalli, puitu ja betooni ning viskavad selle õigesse konteinerisse.

See täisautomaatne sortimisjaam avati 2022. aasta alguses ning on näide sellest, kuidas tulevikus saavad robotid aidata kaasa keskkonna heaolule, sortides jäätmeid inimestest palju kiiremini ja täpsemalt. Kuigi plasti, puidu ja betooni taaskasutus on viimaseil aastail kolmekordistunud, lõpetab siiski liiga suur osa Euroopa jäätmeist prügimäel või põletus­jaamades. Nüüd aga aitavad varasemast palju suuremat hulka jäätmeid taas­kasutada uued tipptehnoloogilised lahendused – nende seas on Soome robotid, isejuhtivad prügiautod ja linnade alla rajatavad torusüsteemid.

Jäätmeid tekib maailmas tohutult, võib öelda, et ülemaailmne prügikast ajab juba ammuilma üle. 2018. aastal tekitas ELi kodanik keskmiselt 5,2 tonni prügi, millest ainult umbes 38 protsenti taas­kasutati. Kõikvõimalike toodete „elukaar“ pole enamasti üldse kaarjas, vaid meenutab pigem sirgjoont. Selle kurvideta teekonna alguspunkt on tooraine ja finiš oma aja ära elanud toote ära viskamine, millele järgneb vedelemine prügimäel või ära põletamine.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri

Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Telli kohe

Ringmajandus tähendab, et toote „elutee“ sirgjoont painutatakse seni, kuni selle otsad omavahel kokku puutuvad. Pärast „surma“ – kasutustsükli lõppu – sünnib toode uuesti. Selleks, et materjal saaks edukalt uuele ringile minna, tuleb siiski vaeva näha. Näiteks ehitusjäätmete puhul tuleb betoon, metallid, puit ja kips üks­teisest täielikult eraldada, et neid materjale saaks taaskasutada.

Soome ettevõttes Remeo töötavad ZenRoboticsi konstrueeritud 12 robotit. Nood on ülivõimekad sortijad, tänu millele saavutab see kunst täiesti teistsuguse taseme. Kui tavaliselt taaskasutatakse umbes 50 protsenti soomlaste jäätmeist, siis pärast robotite tööd on taaskasutuse määr lausa 90 protsenti.

Loe uudsetest prügikäitluse viisidest lähemalt detsembri Imelisest Teadusest!