Merede hiiglased aitavad kliimat kontrollida

Ookeanide ja tegelikult terve planeedi suurimad loomad on kiusvaalalised. Nad söövad (ja roojavad) rohkem, kui bioloogid on siiani arvanud. Ablas elustiil tähendab, et vaalade päästmisega võime eemaldada atmosfäärist igal aastal miljoneid tonne kliima soojenemisele kaasa aitavaid süsinikuühendeid.

Pärast kuudepikkust rännakut jõuab 30 meetri pikkune sinivaal Antarktise mandrit ümbritsevatesse vetesse. Pikk reis troopilistest soojadest meredest külma Lõunamerre on suure mere­imetaja näljaseks muutnud. Ta on saabunud just õigel ajal, sest ookean palub ta kohe lauda. Vaala ette ilmub hiiglaslik parv, mis koosneb tillukestest roosakatest koorikloomadest. Need on hiilgevähilised ehk krillid.

Vaal laksab sabaga ning sööstab parve poole. Siis avab ta oma määratud lõuad ning laseb 110 tonnil veel ja hiilge­vähkidel suhu voolata. Tema ülalõualuus on peened kiused. Nüüd surub vaal vee suust välja, hiilgevähikesed jäävad aga kiuste taha kinni ja neist saab vaala kõhutäis. Ta neelab need alla ja sedasi on pruukost võetud. Suure looma suur kõht on siiski veel tühi ning nõnda asub ta järgmist krilliparve otsima.

Vaal on võimeline päevas pintslisse pistma tervenisti 16 tonni krille, nagu selgus ühest eelmisel aastal ajakirjas Nature ilmunud uuringust. See kogus vastab 10–20 miljonile kilo­kalorile ehk ligikaudu 30 000-le McDonald’si Big Maci burgerile. Bioloogid arvasid varem, et sinivaala maksimaalne päevane toidukogus on umbes kolm korda väiksem.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Ökosüsteemide seisukohast on sama tähtis ka see, mis vaala hiiglasliku kere teisest otsast välja tuleb. Sinivaalad mängi­vad keskset rolli maailmamere biomassi käekäigus ja merede võimes siduda süsinikku, mis muidu võiks jõuda atmosfääri ning anda seal hoogu juurde kasvuhooneefektile.

Võib tunduda üllatav, et mürakad vaalad, kes on toiduahela tipus, mõjutavad nii palju kõige pisemate mereelanike käekäiku. Nii see ometi on ja põhjus seisneb viisis, kuidas vaalad toituvad ja roojavad. See, missuguses veekihis nad toituvad ja missugusesse rooja väljutavad, on väga tähtis.

Vaalade keskne roll ökosüsteemis sai selgeks pärast seda, kui hiljuti uuriti nende toitumisharjumusi ühes suures ja põhjalikus, üle kümne aasta (2010–2021) kestnud rahvusvahelises projektis. Valmis põhjalik raport, mis põhineb ulatuslikul välitööl. Jälgiti 321 vaala seitsmest liigist, kes kõik kuuluvad kiusvaalaliste alamseltsi. Jälgiti nii Atlandi kui ka Vaikses ookeanis, samuti Lõuna-Jäämeres elavaid vaalu. Nende selgadele kinnitati imi­nappadega jälgimisseadeldised. Need koosnesid mitmest komponendist, mille seas olid GPS-saatja, kaamera, mikrofon ning aktseleromeeter. Neist viimane on andur, millega saab mõõta keha liikumiskiiruse muutust ajas. Iga looma jälgiti umbes terve ööpäev, siis lasid iminapad loomast lahti.

Samal ajal, kui vaalu nende seadmetega jälgiti, vaadeldi loomi ka droonidega ning hinnati nende pikkust, massi ja seda, kui palju neile ookeani serveeritavat krillisuppi võiks suhu mahtuda. Peale kõige selle kasutasid teadlased sonareid, et uurida vaalade rünnatavaid krilliparvi, et määrata nii nende mõõtmeid kui ka tihedust.

Niiviisi kogusid teadlased andmeid 74 247 vaalaeine kohta. Need tulemused on andnud vaalade söömisharjumuste ning nende rolli kohta ookeanide öko­süsteemis täiesti uut infot.

Peamine, mis selgus, oli see, et üldiselt söövad vaalad kolm korda rohkem, kui bioloogid varem arvasid. Söödava toidu kogus varieerub liikide vahel suuresti, kuid üsna ootuspäraselt on koguste poolest nimekirja tipus sinivaal, maailma suurim loom, kes võib päevas süüa suisa 16 tonni hiilgevähke.

Loe vaalade tähtsa rolli kohta lähemalt novembri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555