Lendautod tõusevad tänavate kohale

Jaapanis välja töötatud uudne isiklikuks transpordiks mõeldud lendauto saab peagi heakskiidu. Enne, kui need masinad saavad vallutada linnade õhuruumi, tuleb siiski lahendada mitu probleemi, mõni teravam ja mõni lihtsam.

On hommikune tipptund tiheda liiklusega teel. Kõik autod seisavad, sest kuskil eespool on toimunud pleki­mõlkimine. Masinate rodul ei näi algust ega lõppu.

Sa istud vaikides oma autos ning kuulad, kuidas teised juhid, kelle kan­natus on ummikus istudes katkenud, tuutu­tavad.

Siis ilmub esiklaasi integreeritud ekraanile päästev küsimus: „Kas soovid kasutada lennu­režiimi?“

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Vajutad vastuseks jah ning äkki tõstavad neli akutoitel töötavat rootorit auto õhku. Sa hõljud kergelt minema, jättes seiskunud liiklusvoo kaugele enda alla ja taha. Mõni minut hiljem maandud juba vertiport’is. Nii kutsutakse lendautode parkimisplatsi. Sa astud masinast välja ja jõuad õigeks ajaks tööle.

Unistus lendavast autost on umbes sama vana kui maa peal sõitvad autod. Seni on autod õhku tõusnud siiski pea­asjalikult ulmefilmides.

Nüüd on mitu ettevõtet filmist tuntud unistusi teedele (ja õhku) toomas. 2021. aastal sai lendav auto SkyDrive Jaapani lennuametilt rohelise tule kasutussertifikaadi omandamiseks. Sertifikaat on esimene samm selle poole, et sõiduk, pardal inimesed, saaks heaks­kiidu seaduslikult ja turvaliselt õhku tõusta.

Lendavaid autosid on iga­suguseid. Osa neist sõidab ka teedel, nagu on klassikaline arusaam lendavast autost, ent suurem osa meenutab pigem propellerlennukeid, mille tiibadel on rohkem rootoreid, või ülemõõdulisi droone, mis pole eriti tavaautode moodi. Mõni mudel ei suudagi teel sõita, vaid ongi mõeldud ainult lendamiseks. Kas kõiki mudeleid on üldse õige lendautoks nime­tada, on ise küsimus, aga kuivõrd need täidavad samu ülesandeid, siis see ehk põhjendab nimetust. Liiati on need sõidukid disainist hoolimata nüüd üsna lähedal sellele, et neist saab transpordivorm, mis ehk lahendab suurlinnade ummikute, müra ja saaste probleemid. Kõigepealt tuleb muidugi disainereil end kitsaskohtadest läbi närida.

Kaheksa rootori, kaheksa elektrimootori ja kokpitiga meenutab SkyDrive suurt drooni. Sellise elektrilise lendauto kohta kasutatakse ka mõisteid „elektriline vertikaal­selt startiv ja maanduv sõiduk“ ja „püststartsõiduk“ (ingl electric vertical take-off and landing car, lüh eVTOL car).

Vertikaalselt startivad ja maanduvad õhusõidukid ei ole midagi uut, sest nii kõik helikopterid kui ka sõjalennukid Harrier ja V-22 Osprey on seda teinud juba aastakümneid. Viimased kuuluvad kategooriasse VTOL. Sellelt lühendilt puudub algusest sõna „elektriline“ tähistav e-täht, sest need õhusõidukid ei kasuta elektrimootoreid.

Elektrimootorite üks suuri eeliseid on nende suur efektiivsus, kuna need võivad muundada lausa kuni 90 protsenti akusse salvestatud või kütuseelemendiga toodetud energiast pöörleva propelleri abil liikumis­energiaks. Samal ajal muutuvad üha paremaks ka akud. Näiteks üld­levinud liitiumioonakud on viimase 30 aastaga muutunud umbes kaheksa protsenti tõhusamaks. Insenerid töötavad ka uute akuvariantide kallal, mis liitiumi asemel kasutavad väävlit või hoopis hapnik­­ku. Uued ja tõhusamad akud võivad mitmekordistada lendavate autode sõidu- ja/või lennuulatuse.

Loe lendavate autode tulevikust lähemalt novembri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555