Teekond Maa tuuma juurde kulgeb kosmose kaudu

Illustratsioon Imeline Teadus  

Kui automaatjaam Psyche lendab kosmosesse, siis piltlikult rändab see samal ajal ka sügavale Maa sisemusse. See metallasteroid on äravahetamiseni Maa tuuma pisikese versiooni sarnane ning seda uurides võime me teada saada üht-teist ka oma planeedi südames toimuva kohta. Maa päris tuumani ei suuda me praegu siiski küünitada.

Prantsuse kuulsa kirjaniku Jules Verne’i jutustuses „Reis maakera südamesse“ laskub hullumeelne professor Otto Lidenbrock koos oma ettevaatliku vennapoja Axeli ja giid Hansuga Islandil asuva vulkaani kaudu Maa keskmesse. Pärast paljusid ohtlikke seiklusi süljatakse kolmik Itaalias asuva vulkaani kaudu jälle maa­pinnale.

Verne’i menuka ulmeromaani ilmumisest on möödas üle 150 aasta, ent reis Maa sisemusse on siiani puhas fantaasia. Inimeste rajatud sügavaim puurauk ulatub kõigest veidi üle 12 kilomeetri sügavusele. Praeguse tehnoloogiaga ei jõua me eales rauast ja niklist koosneva tuumani, millest võetud proove saaksid geoloogid uurida ja välja selgitada, kuidas tuum noorel Maal täpselt välja kujunes.

Maa tuumaga on aga võimalik kohtuda hoopis meie planeedilt minema lenna­tes. Kosmosest võib leida kõiki neid ehituskive, millest loodi Päikesesüsteemi kivised siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Viimasel paarikümnel aastal on astronoomid automaatjaamade abil uurinud kiviseid asteroide, mille koostis sarnaneb Maa vahevööga. Uuritud on ka pea­asjalikult süsinikuühenditest koosnevaid asteroide. Niisugused taevakivid tõid oleta­tavasti Maale vee ning võimaldasid seeläbi siin ka elul tekkida.

Metallasteroidi, mis sarnaneb Maa tuumaga, millelt on pealmised kihid maha kooritud, ei ole inimkond seni vaadelnud. Selle vea kavatseb NASA parandada, saates sondi Psyche 2,4 miljardi kilomeetri pikkusele kosmosereisile, et see uuriks samanimelist asteroidi. Asteroid, mis on saanud nime Kreeka mütoloogiast tuntud liblikatiivulise hinge­jumalanna järgi, koosneb enamasti metallist. Astronoomid arvavad, et see võib olla mõne planeedialgme ehk proto­planeedi tuum, mis jäi paljaks, kui see mõne omalaadsega Päikesesüsteemi moodustumise tohuvabohus põrkus.

Kuigi me ei saa raamatukangelase professor Lidenbrocki kombel sügavale Maa sisemusse reisida, annab Psyche juurde reisimine meile parima võimaluse oma planeedi raudtuuma lähedalt uurida.

1852. aastal avastatud Psyche, õigemini 16 Psyche (16 tähistab seda, mitmendana see planetoididest avastati) on muhklik hiiglane. See peamiselt metallidest koosnev ja kujult mõnevõrra kartulit meenutav asteroid on 277 kilomeetri pikkune ning selle keskmine läbimõõt on 223 kilomeetrit. Ühtlasi on see nii raske, et moodustab terve­nisti ühe protsendi Marsi ja Jupiteri vahel oleva ning üle miljoni asteroidi sisaldava asteroidivöö kogumassist.

Asteroidid on Päikesesüsteemi moodustumise jäänused, justkui saepuru või höövlilaastud tisleritöökojas, kus mööblit meisterdatakse. Mõistmaks, kuidas eri tüüpi asteroidid Maa sisemusest aimu annavad, peame minema ajas tagasi Päikese­süsteemi tekkimise juurde.

Loe Maa tuumast kosmoses lähemalt novembri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555