Rongilend esimeses klassis

Tulevikurong liigub kiirusel 600 km/h, hõljudes nähtamatul magnetväljapadjal. Nii Euroopas kui ka Aasias panustatakse kliimasäästlike magnetrongide arendusele. Uut tüüpi rongid peaksid aitama inimestel reisida kiiremini ja vähemasti sama mugavalt kui lennukiga – kui mitte mõnusamini.

Kiirusel 431 km/h kihutav Shanghai magnethõljukrong on praegu kiireim reisirong maailmas. Peagi astuvad talle kandadele uuemad ja kiiremad sõidukid. FOTO: SHUTTERSTOCK  

Milleks minna lennukiga, kui lennata saab ka ilma tiibadeta?

Praegu tundub see küsimus ehk totter, kuid mõne aasta pärast tõenäoliselt enam mitte. Tulevikurongis, mis kihutab lennukist kiiremini, pole probleeme lukku­ minevate kõrvade, turbulentsuse, lennu­raevu all kannatavate kaasreisijate ega ajaröövlitest lennujaamadega. Sa astud rongi, naaldud laia pehme istme seljatoele ja liigud imekiiresti linnast linna.

Praegugi ületab rong lennukit mitme kliimasõbralikkusega seotud parameetri poolest. Nüüd hakkavad tasapisi täituma ka kiirusega seotud unistused.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Rongid, mille kiirus on üle 300 km/h, on Prantsusmaal ja Jaapanis juba mõnda aega sõitnud. Peagi trumpavad need üle kiirrongide maailma supersprinterid ehk magnethõljukrongid. Nende rongide puhul kasutatakse laialt ka lühendit maglev, mis tuleb ingliskeelsest terminist magnetic levitation ehk „magnetiline levitatsioon“, mis tähendab hõljutamist magnetväljade abil.

20. juulil 2021 veeres Hiinas Qingdaos tehasest välja uus magnethõljukrong, mis on praegu üks kiiremaid – kui mitte kiireim – maismaal liikuvaid sõidu­vahendeid. Selle tippkiirus on 600 km/h ehk peaaegu pool helikiirusest. Reisijaid peaks see rong eeldatavasti vedama hakkama aastal 2025. Pekingi ja Shanghai vahelised 1000 kilomeetrit saab sellega läbida kõigest kahe ja poole tunniga (kiirust 600 km/h ei saa hoida siiski terve reisi vältel). Lennukiga kulub selle vahemaa läbimisele kolm tundi.

Ka Euroopas mõtiskletakse uudsetest ülikiiretest raudteelahendustest. Hyperloopi tehnoloogiat kasutavad rongid, mida edasi viivaks jõuks on nagu magnet­hõljukrongidelgi magnetism, ent millele annab lisakiirust vaakumilähedaste oludega tunnel, toovad meile lennuki järel suurima pöörde transpordis ning me saame hakata kliimaneutraalselt mõne tunniga ületama kontinente.

Raudtee on üks kliimasäästlikemaid transpordiviise. Kui tavalise rongi süsiniku­heide on keskmiselt 45 grammi inimese ja kilomeetri kohta, siis lennuki puhul on see näitaja 223 grammi.

Uued magnethõljukrongid on võimelised läbima lennukiga võrreldes pikemaid vahemaid ning sõit magnethõljukrongiga jätab kiirusel 400 km/h umbes poole väiksema CO2-jalajälje kui auto. New Yorgi ja Los Angelese vahelise vahemaa puhul paiskab magnethõljukrong õhku umbes 16 protsenti sellest saastest, mida teeb sama vahemaad läbiv lennuk. Tavarongist on magnethõljukrong tõhusam seetõttu, et sel pole rattaid, mis rööbastega kokku puutuksid, ning nii ei teki liikudes hõõrdetakistust.

Loe ülikiirete rongide tulevikust lähemalt septembri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555