Maailma ohtlikem järv
Kesk-Aafrikas asuv Kivu järv on maagaasi varakamber, kust seda odava energiaallikana ammutatakse. Nüüd aga annavad teadlased häiret, sest järv sisaldab ka suurel hulgal süsihappegaasi, mis võib vetesügavusest plahvatuslikult välja paiskuda.
Üle Kameruni laiub rahulik, soe öö. Nyosi järve siledalt, vaikselt veepinnalt peegeldub kuuvalgus.
Äkki hakkab vesi just kui nõiaväel mullitama, nagu oleks keegi järve torganud hiiglasliku keeduspiraali. Mullid, mis järve põhjast kerkivad, koosnevad süsihappegaasist, ning kui need veepinnale jõuavad ja lõhkevad, pääseb gaas vabaks. Süsihappegaasi on palju, lausa sadu tuhandeid tonne. See on õhust raskem ning hakkab tasapisi kõrgel, kustunud vulkaani nõlval asuva järve kohalt ümbritsevatesse küladesse ja karjamaadele vajuma.
Kui päike ses Lääne-Aafrika riigis mõni tund hiljem tõuseb, on üle 1700 inimese ja 3500 karilooma surnud. Süsihappegaas, mis on õhust raskem, vajus ümbruskonnale peale kui lämmatav poolesaja meetri paksune tekk. See tõrjus minema kergema hingatava õhu ning inimesed ja loomad surid tulemusena hapnikupuudusse. Rauaühendite tõttu, mis samuti gaasiga koos veepinnale jõudsid, ei ole Nyosi järve vesi enam sinine, vaid veripunane.
Pärast seda 1986. aasta augustis toimunud katastroofi asuti maailmast teisi sarnaseid surmava potentsiaaliga järvi otsima. Teadlased leidsid neid ainult kolm, ent üks neist on see-eest väga suur. See on Kivu järv Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Rwanda piiril Kesk-Aafrikas.
Teadlaste hinnangu kohaselt sisaldab selle 2700 km2 suuruse järve (Aafrika järvede seas suuruselt kaheksas) vesi lausa 10 000 korda rohkem süsihappegaasi, kui vabanes 1986. aastal Nyosi järvest. Olukorra teeb hulluks see, et Kivu järve kaldad on tihedasti asustatud. Ainuüksi Goma linnas järve põhjakaldal elab üle 700 000 inimese. Mitmes kohas on vee ääres suuri põgenikelaagreid. Halvima stsenaariumi järgi võib süsihappegaasi järvest vabanemise puhul hukkuda üle kahe miljoni inimese.
Loe maailma kõige ohtlikuma järve kohta lähemalt augusti Imelisest Teadusest!
