Maailma ohtlikem järv

Idülliline Kivu järv peidab enda vetevoogudes rohkesti lämmatavat, ohtlikku gaasi. FOTO: Shutterstock  

Kesk-Aafrikas asuv Kivu järv on maagaasi varakamber, kust seda odava energiaallikana ammutatakse. Nüüd aga annavad teadlased häiret, sest järv sisaldab ka suurel hulgal süsihappegaasi, mis võib vetesügavusest plahvatuslikult välja paiskuda.

Üle Kameruni laiub rahulik, soe öö. Nyosi järve siledalt, vaikselt veepinnalt peegeldub kuuvalgus.

Äkki hakkab vesi just kui nõiaväel mullitama, nagu oleks keegi järve torganud hiiglasliku keeduspiraali. Mullid, mis järve põhjast kerkivad, koosnevad süsihappegaasist, ning kui need veepinnale jõuavad ja lõhkevad, pääseb gaas vabaks. Süsihappegaasi on palju, lausa sadu tuhandeid tonne. See on õhust raskem ning hakkab tasapisi kõrgel, kustu­nud vulkaani nõlval asuva järve kohalt ümbritsevatesse küladesse ja karja­maadele vajuma.

Kui päike ses Lääne-Aafrika riigis mõni tund hiljem tõuseb, on üle 1700 inimese ja 3500 karilooma surnud. Süsi­happegaas, mis on õhust raskem, vajus ümbruskonnale peale kui lämmatav poolesaja meetri paksune tekk. See tõrjus minema kergema hinga­tava õhu ning inimesed ja loomad surid tulemusena hapnikupuudusse. Rauaühendite tõttu, mis samuti gaasiga koos veepinnale jõudsid, ei ole Nyosi järve vesi enam sinine, vaid veripunane.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Pärast seda 1986. aasta augustis toimunud katastroofi asuti maa­ilmast teisi sarnaseid surmava potentsiaaliga järvi otsima. Teadlased leidsid neid ainult kolm, ent üks neist on see-eest väga suur. See on Kivu järv Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Rwanda piiril Kesk-Aafrikas.

Teadlaste hinnangu kohaselt sisaldab selle 2700 km2 suuruse järve (Aafrika järvede seas suuruselt kaheksas) vesi lausa 10 000 korda rohkem süsihappegaasi, kui vabanes 1986. aastal Nyosi järvest. Olukorra teeb hulluks see, et Kivu järve kaldad on tihedasti asustatud. Ainuüksi Goma linnas järve põhjakaldal elab üle 700 000 inimese. Mitmes kohas on vee ääres suuri põgenikelaagreid. Halvima stsenaariumi järgi võib süsihappegaasi järvest vabanemise puhul hukkuda üle kahe miljoni inimese.

Loe maailma kõige ohtlikuma järve kohta lähemalt augusti Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555