Kosmos peab saama kiirabi
Siiani on kõik kosmoses käinud turistid turvaliselt oma reisidelt koju jõudnud. Mida tihedamaks muutub liiklus, seda suurem on tõenäosus, et ühel päeval satub mõni laev tõsistesse raskustesse ning selle reisijad ja meeskond jäävad saatuse hooleks. Niisugune ohtlik olukord tuleb lahendada kosmilisel päästeteenistusel, ent praegu seda veel olemas ei ole.
Kui ameeriklasest kosmoseinsener Grant Cates osales loteriis, mille peaauhind oli pilet esimesele amatöörastronautide kosmosemissioonile, esitas tema murelik naine ühe lihtsa küsimuse: mis saab siis, kui missioonil midagi valesti läheb?
Cates jäi mõttesse. Ta teadis, et isegi siis, kui kosmoselaevaga põrkab kokku pisike kosmoseprügi paluke, võib see laeva seina rebida niisuguse augu, et õhk pahiseb välja ning astronautidel ei jää muud üle kui peatset surma oodata.
Tegelikult ei läinud asjad nii hullusti. Esiteks ei võitnud Grant Cates üldse piletitki, nii et ta naine ei pidanud muretsema, ja teiseks jõudis SpaceXi missioon Inspiration4 pärast kolme kosmoses veedetud päeva edukalt tagasi, pardal neli rõõmsat lotovõitjast kosmoseturisti.
Cates ei saanud siiski lahti mõttest: „Mis olnuks, kui ...?“ Kosmoses pole ju mingisugust päästeteenistust või kiirreageerimisüksust, kes võiks inimestele appi tulla, kui need hätta jäävad. Selle asemel peavad kosmosejaama või -laeva lõksu jäänud astronaudid terve maailma pilgu all hukkuma.
„Kosmoselennundusega on seotud palju ohte,“ sõnab Grant Cates. „See, et hätta sattunud kosmosesõidukit ja selle meeskonda ei ole võimalik päästa, ei muuda kosmoselennundust vähem ohtlikuks. Vähe sellest, selle kohta puudub isegi igasugune plaan.“
Grant Catesi mõtiskluste tulemusel sündis paarikümne lehekülje pikkune raport kosmoseturvalisusest, õigemini selle puudumisest. Raport avaldati ajakirjas Journal of Space Safety Engineering ning see äratas kosmosetööstuses tähelepanu, kuna Cates pole suvaline heietaja, vaid kosmosetehnoloogia uuringute ja arendamisega tegeleva mittetulundusorganisatsiooni Aerospace Corporation juhtinsener, kes töötas peaaegu 20 aastat NASA kosmoseprogrammides.
Oma raportis käib Cates välja kolm konkreetset soovitust, mida järgides peaks olema võimalik tagada, et ükski hätta sattunud astronaut ei jää tulevikus saatuse hooleks. Ideaalse olukorrani on veel pikk tee minna, seda enam, et osas punktides on turvalisus viimastel kümnenditel suisa halvenenud.
Missioon Inspiratsion4 oli kõigest üks paljudest tipphetkedest aina enam tuure koguvas kosmoseturismi valdkonnas. Ettevõtteid, mis suudavad inimesi raske raha eest kosmosesse viia, on aina rohkem, ning samamoodi leidub üha enam inimesi, kes on nõus kalli pileti eest raha välja käima. Peale lendude korraldamise on lähitulevikus plaanis ehitada ka mitu kosmosejaama, millest mõni võiks töötada hotellina; üks niisuguseid on näiteks Orbital Reef, mille kavatsevad ehitada firmad Blue Origin ja Sierra Space. See peaks juba enne 2030. aastat olema valmis turiste võõrustama.
Mida tihedamaks kosmoseliiklus muutub, seda tõenäolisem on ka see, et midagi läheb valesti. Loe sellest, missuguseid lahendusi Grant Cates välja pakub, augusti Imelisest Teadusest!
