Sa hingad liiga tihti

Suurem osa inimesi hingab 12–16 korda minutis. Seda on kaks korda enam, kui tegelikult tarvis on. Uute uuringute tulemused näitavad, et harv, aeglane ja sügav hingamine mõjutab aju nii, et meil on parem tuju ja tervis ning me elame kauem.

Hinga sügavasti sisse. Tunned, kuidas vahelihas pinguldub ja kõht paisub. Nüüd lõdvestu ning hinga välja. Taju seda, kuidas õhk sinu kopsudest täielikult välja voolab. Tee niiviisi kuus korda minutis.

Inime­se õige hingamis­viis peakski õigupoolest olema umbes selline: aeglane, sügav ja harvade hingetõmmetega. Ena­mas­ti me aga ei hinga nii, vaid teeme seda palju lühemalt ja sagedamini. See on vale, sest harv ja sügav hingamine on tervisele mitmes mõttes palju parem. Õieti on paras mõistatus, miks evolutsioon pole miljonite aastate jooksul suutnud hingamist korrigeerida nii, et me teeksime seda kogu aeg vaikimisi õigesti.

Inimkeha elundid toimetavad pidevas koostöös. Kopsud, süda ja aju sätivad oma tegevust pidevalt üksteise järgi. Värskest uuringust selgub, et elundid on oma töös kõige paremini sünkroonis just siis, kui inimene hingab ainult kuus korda minutis. Jutt on muidugi rahulikust olekust, mitte sellest, kui keegi näiteks parasjagu tervisejooksu teeb. Rahulikus olekus tähendab kuus korda minutis hingamine seda, et hingatakse umbes poole aeglasema tempoga kui tavaliselt. Sellisel hingamisel on selged eelised. See mõjutab südame löögisagedust ja selle tulemusena on võimalik ära hoida psüühilisi vaevusi ning isegi pikendada eluiga. Kokku­võttes, kui sa hingad harvemini ja sügavamalt, oled tervem ja elad kauem.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Kivististe uuringuist on teada, et kõige algelisemad hapnikku tarbivad mikroobid tekkisid vähemalt 2,5 miljardit aastat tagasi. Mõne hinnangu kohaselt võisid ainuraksed hapnikku tarvitada juba 3,1 miljardi aasta eest, mil seda gaasi oli atmosfääris üsna vähe. Neile järgnenud palju keerukamatel liikidel, sealhulgas inimestel, on samuti hapnikku vaja. Rakud vajavad seda energia tootmiseks. See toimub biokeemiliste reaktsiooni­de käigus, mille koondnimetus on rakuhingamine. Need reaktsioonid toimu­vad valdavalt rakkude jõujaamades ehk mitokondrites.

Kui me sisse hingates saame raku­hingamiseks vajalikku hapnikku, siis välja hingame selleks, et vabaneda oksüdatsiooni­protsesside jääkainest ehk süsihappe­gaasist. Sisse hingates tõmbame õhu kopsudesse, mille harude ehk bronhide otstes olevate sopikeste ehk alveoolide seinte kaudu jõuabki hapnik verre. Süda pumpab vereringega hapniku üle kogu keha laiali.

Kui me hingame lühidalt ja tihti, ei jõua kopsudesse iga hingetõmbega kuigi palju õhku. Seda nimetatakse pindmiseks hingamiseks. Täiskasvanud mees tõmbab tavaliselt iga hingetõmbega sisse pool liitrit õhku, kuid tegelikult võiks ta täita kopsud ühe hingetõmbega nelja ja poole liitri õhuga, kui ta hingaks rahulikult ja sügavasti.

Loe aeglase hingamise hüvede kohta lähemalt juuli Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555