Kas Facebook mõjutab su aju?
Sotsiaalmeediat süüdistatakse paljudes asjades alates madala enesehinnangu põhjustamisest kuni selleni, et inimesed jäävad sotsiaalmeediast sootuks sõltuvusse ega suuda nutiseadet enam käest panna. Kas need süüdistused peavad paika? Vaatame kõige visamalt püsivaid väiteid ja kontrollime, kas su aju ka tegelikult Facebooki laigib.
Väide 1: sotsiaalmeedia rikub tuju
Mitme psühholoogiauuringu tulemused näitavad, et sotsiaalmeediakanalid, nagu Facebook ja Instagram, mõjutavad tõesti vaimset tervist. Harvardi ülikoolis ainuüksi Facebooki põhjal tehtud ja kolm aastat väldanud küsitlusuuring näitas, et sellega, kui inimene kulutab uute postituste tegemisele ja teiste sisu meeldivaks märkimisele kõigest ühe protsendi rohkem aega kui muidu, kaasneb 5–8protsendine vaimse heaolutunde langus. Tervenisti poolsada uurimust hõlmanud metaanalüüs näitas ka seda, et neil, kes kasutavad sotsiaalmeediat pikka aega või siis käivad neis kanaleis tihti teiste tegemisi-olemisi uudistamas, sageneb depressioon.
Üks ulatuslikem uuring omalaadsete seas näitas, et 1500 ameeriklase tuju paranes veidi, kui nad terveks kuuks Facebookist loobusid. Mõju oli suurim noorimate kasutajate hulgas. Umbes iga kümnes otsustas sealjuures pärast kuu aega kestnud katset Facebookist sootuks loobuda. Teine uuring viitab, et Facebooki infovoos kerimine suurendab FOMO-riski (ingl fear of missing out – „hirm millegi olulise maha magamise või millestki ilma jäämise ees“), mida näiteks Snapchati kasutajate seas ei täheldata. Kolmas uuring näitas, et kasutajad olid seda ärevamad, mida enam nad sotsiaalmeediale aega kulutasid. On omaette küsimus, kas sotsiaalmeedia põhjustab ärevust või on asi hoopis vastupidi – selles, et ärevad inimesed jälgivad rohkem sotsiaalmeedia kanaleid. Seda ei osatud uuringus öelda.
Teadlased on kasutanud magnetresonantstomograafi ning skanninud sellega Facebooki kasutajate aju. On selgunud, et väga palju aega Facebookis veetvate inimeste ajupiirkond naalduv tuum sisaldab vähem hallollust. See on aju juttkeha osa, mis hõlmab ajurakke ning nende jätkeid, tugirakke, rakkude- vahelisti ühendusteid ja kapillaare. Naalduv tuum on osa tasusüsteemist, mis aktiveerub meeldivate kogemuste ajal ja annab korralduse vabastada õnnetunnet tekitavat signaalainet dopamiini. Arvatavasti võib see, kui naalduvas tuumas on vähe ajurakke, mõjutada vaimset tervist ja heaolu.
Psühholoogid ütlevad, et sotsiaalmeedia sunnib iseäranis just nooremaid inimesi ennast teistega võrdlema. See aga mõjutab mõistagi tugevasti nende enesehinnangut.
Loe ülejäänud arvamuste kohta lähemalt juuli Imelisest Teadusest!
