Vulkaan ähvardab maa kringliks külmutada

Illustratsioon: Imeline Teadus  

Aina soojeneva kliimaga Maa võib üle kuumeneda, aga olukord võib kiiresti pöörata ka risti vastu­pidiseks. Võib juhtuda, et mõni ülivõimas vulkaanipurse paneb elavhõbedasamba kraadiklaasis järsult allapoole liikuma ja tõukab Maa aastatepikkusesse talve. Vähe sellest, kliima soojenemine suurendab vulkaanipursete riski ning muudab ülemaailmse külma­šoki tõenäosuse suuremaks.

Purse on niivõrd võimas, et seda näeb kosmosestki. Filipiinidel asuv Pinatubo vulkaan paiskab kuni 40 kilomeetri kõrgusele atmosfääri tuhka ja gaase ning maad mööda voolab laava. Surma saab üle 350 inimese, maalihke tõttu tekib muda­laviin, milles hukkub inimesi veelgi. Evakueeritud inimeste seas hakkab möllama ka nakkushaigus, mistõttu kasvab hukkunute arv lõpuks lausa 700ni.

Viimaks on kõik vaikne. Katastroof on möödas. Pole enam hukutavat lõõmpilve, tuhasambaid ega mööda maad voolavaid laava- või mudajugasid. Vulkaan vaikib.

Purske ülemaailmsed mõjud pole aga veel endast tunda andma hakanudki. See Pinatubo purse toimus 15. juunil 1991.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

NASA andmeil langes üksnes selle vulkaani­purske tõttu järgmise 15 kuuga üleilmne keskmine temperatuur 0,6 kraadi. Pinatubo vulkaanipurse on seega viimase saja aasta jooksul kliimat kõige rohkem muutnud purse. Just sellesama purske põhjal on ka kõige enam uuritud seda, kuidas vulkaanid Maad jahutavad, sest seda need tõepoolest teevad, kuigi pealtnäha võib see tunduda natuke paradoksaalne, kui mõelda, et vulkaanidega kaasneb ikkagi pigem kuum tulemöll.

Pinatubo purse pole kaugeltki kõigi aegade võimsaimate seas, aga teadlased arvavad, et samas suurusklassis vulkaanipurskeid ja ka niisuguseid, mis on palju tugevamad, on tulevikus aina rohkem.

Vulkaanipursete jahutav mõju on kliima soojenemist arvestades väga oluline teema. Sellal, kui teadlased prognoose teevad, poliitikud kliimaleppeid sõlmivad ja bürokraatia­masinad kolisevad, võib vulkaanipurse just kui võlukepikesega kliima soojenemisele tagasikäigu anda. Kuus Briti teadlast näitasid teadusajakirjas Nature, et praegu, mil kliima on 1991. aastaga võrreldes soojem, oleks ka vulkaanipurske mõju suurem. Kui praegu tuleks samasugune vulkaanipurse nagu Pinatubo, langeks Maa keskmine temperatuur ühe kraadi võrra paljudeks aastateks. Veel võimsamad pursked võivad aga terve planeedi külmkappi lõdisema pista, langetades temperatuuri nelja-viie kraadi jagu.

Võiks ju siis mõelda, et kui Maa kliima soojeneb, on jahutav vulkaanipurse kui õnnistus, mis probleemid lahendab. Nii lihtne see tegelikult ei ole.

Loe vulkaanipursete ja kliima soojenemise ning jahenemise vahelistest seostest lähemalt juuni Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555