Limane terrorist külvab hukatust

Ta järab end läbi su aiataimede ning paljuneb kõike muud kui teokiirusel. Hispaania teetigu vallutab maailma umbes sama edukalt kui omal ajal Tšingis-khaan. Kasulikud parasiidid, DNA-uuringuist saadav uus info ja aednike kummikindais käed peavad teeteo võidumarsile piiri panema.

Lillepeenrast läbi läheb limane rada. See on jälg hävitustööst, mille autor on paks pruunikas tigu. Rüüstaja ise venitab end muudkui aiamaad mööda edasi, hekseldades lakkamatult teele ette jäävaid ilutaimi, köögivilju ja marju. Sellele aplale elukale maitseb kõik, mis talle ette satub.

Söömaorgiaga hakkama saamiseks on vallutajal suus tervenisti 27 000 hammast. Need ei asetse lõugade vahel samamoodi nagu imetajatel, vaid paiknevad teo suu­õõnes ridade kaupa, moodustades hõõreliks nimetatava elundi. Hõõreliga ta justkui riivib toidu­poolise küljest kiht kihi haaval palukesi.

See teoliik on praeguseks üks aednike vihatuim ja kardetuim elukas. Teda on tema erakordse hävitusvõime tõttu kutsutud ka mõrvarteoks, aga tema tegelik nimetus on hispaania teetigu (lad Arion vulgaris). Varem kutsuti seda liiki ka lusitaania teeteoks.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Hispaania teetigu on nälkjas – nii nimetatakse tigusid, kelle koda on väga väike või täitsa olematu. Nagu liiginimetuski ütleb, on nälkja päriskodu siit kaugel ning invasiivse võõrliigina seab ta peale aednike taimede ohtu ka kohalikud teoliigid.

Meil Eestis on tema saabumise tõttu ohustatud näiteks must seatigu. Temagi on nälkjas, kuid on käitumise poolest märksa ontlikum loom, toitudes aiataimede asemel pargikõdust.

Igal asjal on aga piir, ja teaduse abil on nüüd leitud ka viise, kuidas hispaania teeteo limasele võidukäigule lõpp teha.

Teod ehk kõhtjalgsed kuuluvad limuste ehk molluskite hulka. Selle hõimkonna loomi iseloomustab selgroo puudumine ja pehme keha. Limuste sekka kuuluvad nii teod kui ka näiteks kaheksajalad. Hõimkonnas on väga palju liike ja neist rohkem on ainult putukaliike. Limused tekkisid väga ammu. Esimesed neist arvatakse olevat eksisteerinud juba üle 540 miljoni aasta tagasi, aga nagu nii kauge aja puhul ikka, käib nende väidete üle hoogne vaidlus. Päris kindel on aga see, et kõhtjalgsed eksisteerisid umbes 500 miljoni aasta eest kambriumi ajastul. Kuna neil polnud luid, mis kivististena säilinuksid, on minevikku raske uurida.

Igatahes elasid esimesed teod kõik meres ja kuival maal seadsid esimesed liigid end sisse umbes 350 miljonit aastat tagasi. Paljud minevikuteod kadusid massilise välja­suremise käigus 66 miljoni aasta eest, kui ka dinosaurused oma lõpu leidsid.

Tänapäeval on teoliike kümneid tuhandeid. Mõne allika järgi on neid pisut üle 65 000, teiste allikate järgi lausa 80 000. Tigude tähtsus seisneb selles, et nad on omamoodi looduse prügikoristajad. Nad söövad surnud taimede-loomade jäänuseid, kiirendades niiviisi lagunemisprotsesse, mille käigus orgaaniline materjal toit­ainetega teosõnniku kujul tagasi pinnasesse jõuab. Tigusid on igasuguse kuju ja värvusega ja ka nende kojad on väga erisugused. Nälkjatel, nagu öeldud, on koda kas väga väike või täitsa olematu.

Kui oma kodustes ökosüsteemides on igal liigil oma kindel koht ja tähtis roll mängida, siis võõrastesse paikadesse sattudes võivad kaugelt nurga teod paksu pahandust tekitada. Hispaania teetigu on hea näide invasiivse võõrliigi tehtavast kahjust.

Loe hispaania teeteo kohta lähemalt juuni Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555