Tegelikkust pole olemas ... tegelikult

Imepisikeste akrobaatide armee vallutab su toa. See on hallutsinatsioon. Sinu aju on need tegelased ise loonud. Aju kasutab sedasama trikki ka siis, kui see loob seda, mida sa tegelikkuseks pead ja nimetad.

Illustratsioon: IMELINE TEADUS  Foto:

Härra B-d ümbritsesid päevast päeva pisikesed mehikesed. B. oli kõrgharitud 25aastane abielumees, kes oli alles äsja suutnud piiri panna ohtrale alkoholi tarvitamisele. Väikesed olendid, keda ta joomise lõpetamise järel nägema hakkas, olid umbes 30 sentimeetri pikkused, suurte silmade, kummaliste suude ja veidrate ilmetega. Nad kõndisid tal kodus sabas, seljas kirevad riided. Ta kuulis nende sammude müdinat oma põrandal.

Kui B. oli pidanud kaks nädalat eba­tavalisi kaaslasi taluma, otsustas ta arsti juurde minna. Tuli välja, et ta kannatab vaevu­se käes, mida nimetatakse delirium tremens’iks ehk joomahulluseks. See tabab neid, kes pikka aega järjest palju alkoholi tarvitavad ja siis joomise lõpetavad. Alkoholi võõrutusnähud on sellisel puhul väga karmid ja ohtlikud ning hallutsinatsioonid on ainult üks osa neist.

Selleks, et hallutsinatsioone kogeda, ei pea tingimata end hulluks jooma. Ka kuni 90 protsenti skisofreenikuid kuulevad nii­suguseid hääli, mida pole tegelikult väljaspool nende pead olemas, ent mis nendega kõnelevad ja neile mõnikord ka käsklusi jagavad. Umbes neljandik Parkinsoni tõve patsientidest näeb jälle inimesi, keda tegelikult nende lähedal pole. Veidrad nägemused võivad aga kollitada ka terveid inimesi.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Enamasti on hallutsinatsioonid ebameeldivad ja seda häda ei saa välja ravida. Viimaseil aastail on teadlased aga saanud oma töös tõeliselt murrangulisi katse­tulemusi, mis viitavad, et neist vaevustest võib siiski ka lahti saada. Katsed on näidanud, et unenäolised kogemused ei erine kuigi­võrd sellest, mida me oleme harjunud tegelikkuseks nimetama.

Need olendid, keda joomisega lõpparve teinud härra B. enda ümber igal pool nägi, kuuluvad tüüpiliste nägemishallutsinatsioonide valda. Hollandi psühhiaater, Leideni ülikooli professor Jan Blom on selle valdkonna spetsialist. Ta on kirjutanud koguni „Hallutsi­natsioonide sõnaraamatu“ („A Dictionary of Hallucinations“), kus ta kirjeldab igasuguste viirastuste tüüpe lähemalt. Blom on uurinud põhjalikumalt just selliseid viirastusi, kus vaimuhäirega kimpus inimene näeb väikesi mehikesi või loomi.

Eelmisel aastal avaldas professor Blom, olles läbi töötanud 226 niisugust juhtumit, selle hallutsinatsioonitüübi põhjalikema kirjelduse. Tuli välja, et 97 protsendi patsientide puhul näivad väikesed mehikesed või loomad olevat täiesti loomulik osa ümbrusest. Nad võivad ronida diivani käetoele või piiluda välja kapi tagant. Paljud on hästi aktiivsed, nad hüplevad ja tantsivad mööblil, marsivad rivis üle põranda või teevad akrobaatikaetteasteid.

Loe hallutsinatsioonide tekke kohta lähemalt mai Imelise Teaduse kaaneloost!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555