Taimed annavad väärtuslikke metalle
Metallid on asendamatu tooraine rasketööstuses, nutitelefonides ja ka elektriautodes, kuid maakide kaevandamine kahjustab keskkonda ja kliimat. Uudne oleks kasvatada erilisi taimi, mis kaevurite ja masinate asemel hangivad metalle maapõuest.
Biokeemik Antony van der Ent oli 2014. aastal Vaikse ookeani Uus-Kaledoonia saarestiku tihedas vihmametsas. Ta otsis puuliiki Pycnandra acuminata, millesarnast kusagil mujal maailmas ei kasva. Puu on eriline seetõttu, et suudab endasse koguda niisugusel hulgal metalliühendeid, milleks ükski teine taim või muu elav organism võimeline pole. Kõik teised jääksid nii suurte koguste puhul haigeks ning sureksid.
Van der Enti saatis edu. Ta leidiski puu üles, võttis noa ning lõikas selle koorde sälgu. Praegugi, kui ta leiust räägib, mäletab ta tundeid, mis teda seejärel valdasid.
„Oli võrratu näha oma silmaga, kuidas sinakasroheline lateksit meenutav vedelik Uus-Kaledoonia vihmametsa puust välja voolab,“ ütles ta Imelisele Teadusele.
See Vaikse ookeani saare vihmametsas kasvav puu on bioloogiline kurioosum, mis võib aidata panna aluse uut moodi tuleviku kaevandamistehnoloogiale. Kaevandamist tuleks siinkohal võtta muidugi piltlikult, sest tavapärase kaevandamisega pole sellel, kui puud pinnasest metalliühendeid ammutavad ja salvestavad, suurt pistmist. Niisuguseid puid ja teisigi taimi võiks üle maailma miljonitele hektaritele istutada. Need oleksid uut moodi allikaks hinnaliste metallide saamiseks ning samas puhastaksid need reostunud pinnast ja annaksid nii mõnelegi vaesele talumehele uue tuluallika. Vähemasti on selline visioon nendel teadlastel, kes töötavad metalliühendeid koguvate taimedega. Niisuguseid taimi kutsutakse hüperakumulaatoriteks ja võimet metalliühendeid koguda nimetatakse fütoakumulatsiooniks.
Austraalia Queenslandi ülikooli teadur Antony van der Ent on üks teadlastest, kes uurib taimi, mis peaksid meile tulevikus metalle andma. Tema hinnangu kohaselt võiks see olla keskkonnasäästlik täiendus traditsioonilisele kaevandamisele, kus kasutatakse masinaid, mis paiskavad õhku süsihappegaasi ning hävitavad loodust ja keskkonda.
Van der Ent otsib juba järgmisi hüperakumulaatoreid ning püüab samas välja selgitada, kuidas need taimed on üldse võimelised niivõrd suures koguses metalle koguma ja salvestama. Praegu on teada üle seitsmesaja taime- ja puuliigi, mis seda suudavad. Viimaseil aastail on ainuüksi van der Ent ise leidnud ning kirjeldanud üle neljasaja hüperakumulaatori.
Loe hüperakumulaatorite abiga pinnasest metallide saamise kohta lähemalt maikuu Imelisest Teadusest!
