Taimed annavad väärtuslikke metalle

Metallid on asendamatu tooraine rasketööstuses, nutitelefonides ja ka elektriautodes, kuid maakide kaevandamine kahjustab keskkonda ja kliimat. Uudne oleks kasvatada erilisi taimi, mis kaevurite ja masinate asemel hangivad metalle maapõuest.

Illustratsioon: Claus Lunau  Foto:

Biokeemik Antony van der Ent oli 2014. aastal Vaikse ookeani Uus-Kaledoonia saarestiku tihedas vihmametsas. Ta otsis puuliiki Pycnandra acuminata, millesarnast kusagil mujal maailmas ei kasva. Puu on eriline seetõttu, et suudab endasse koguda niisugusel hulgal metalliühendeid, milleks ükski teine taim või muu elav organism võimeline pole. Kõik teised jääksid nii suurte koguste puhul haigeks ning sureksid.

Van der Enti saatis edu. Ta leidiski puu üles, võttis noa ning lõikas selle koorde sälgu. Praegugi, kui ta leiust räägib, mäletab ta tundeid, mis teda seejärel valdasid.

„Oli võrratu näha oma silmaga, kuidas sinakas­roheline lateksit meenutav vedelik Uus-Kaledoonia vihmametsa puust välja voolab,“ ütles ta Imelisele Teadusele.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

See Vaikse ookeani saare vihmametsas kasvav puu on bioloogiline kurioosum, mis võib aidata panna aluse uut moodi tuleviku kaevandamistehnoloogiale. Kaevandamist tuleks siinkohal võtta muidugi piltlikult, sest tavapärase kaevandamisega pole sellel, kui puud pinnasest metalli­ühendeid ammutavad ja salvestavad, suurt pistmist. Nii­suguseid puid ja teisigi taimi võiks üle maailma miljonitele hektaritele istutada. Need oleksid uut moodi allikaks hinnaliste metallide saamiseks ning samas puhastaksid need reostunud pinnast ja annaksid nii mõnelegi vaesele talumehele uue tuluallika. Vähemasti on selline visioon nendel teadlas­tel, kes töötavad metalliühendeid koguvate taimedega. Niisuguseid taimi kutsutak­se hüperakumulaatoriteks ja võimet metalliühendeid koguda nimetatakse füto­akumulatsiooniks.

Austraalia Queenslandi ülikooli teadur Antony van der Ent on üks teadlastest, kes uurib taimi, mis peaksid meile tulevikus metalle andma. Tema hinnangu kohaselt võiks see olla keskkonnasäästlik täiendus traditsioonilisele kaevandamisele, kus kasuta­takse masinaid, mis paiskavad õhku süsihappegaasi ning hävitavad loodust ja keskkonda.

Van der Ent otsib juba järgmisi hüper­akumulaatoreid ning püüab samas välja selgitada, kuidas need taimed on üldse võime­lised niivõrd suures koguses metalle koguma ja salvestama. Praegu on teada üle seitsmesaja taime- ja puuliigi, mis seda suuda­vad. Viimaseil aastail on ainuüksi van der Ent ise leidnud ning kirjeldanud üle neljasaja hüper­akumulaatori.

Loe hüperakumulaatorite abiga pinnasest metallide saamise kohta lähemalt maikuu Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555