Põhjala oli koletiste paradiis
Viimaseil aastail on Põhjamaade kaljudest leitud luude ja hammaste kivistisi, mis pajatavad selle maailmanurga varastest asukatest. Leiud räägivad piirkonnast, mis oli täis verejanulisi hiigelsuuri loomi, kes elasid seal veel isegi 3,5 miljonit aastat tagasi.
Hiiglaslik soomustega kaetud loom ujub maailmamere piirkonnas, millest kunagi miljoneid aastaid hiljem saab Taani. Ta pistab hetkeks vilksti keele suust välja ja tajub sellega saaklooma lõhna. Elukas võtab tugeva sabalöögiga kohalt, seab kursi saagi poole ning kiirendab. Ta lendab justkui nool läbi vee, sihtmärgiks pahaaimamatu mööduv hai. Lõuad avanevad ja laksavad siis jälle kinni ümber saagi. Hai tapetakse hammustusega, mis raginal kõik luud purustab, ning neelatakse kahe ampsuga alla.
66 miljonit aastat hiljem uurib rühm Taani kivistisekütte Møns Klinti kriidikaljut. Kivimist leitakse needsamad hambad, mis kunagi hailt elu võtsid. 2021. aastal tuvastavad detailsemad uuringud, et hammaste omanik oli täiesti uuest, varem Põhjala vetes tundmatust liigist – see oli kuni 16 meetri pikkune meresisalik perekonnast Prognathodon. See röövloom kuulus mosasauruste sekka. Nad külvasid väiksemate hiliskriidiajastu mereelanike seas kindlasti hirmu ja õudu, aga nemad polnud sugugi ainsad koletised, kes Põhjalat valitsesid. Viimastel kümnenditel on teadlased leidnud palju kivistisi, mis kergitavad saladuskatet veidralt ja julmalt maailmalt, mis oli täis pikakaelalisi hiiglasi, agressiivseid röövdinosauruseid ja elukaid, kes olid võimelised kõigi aegade kõige jõhkramateks hammustusteks.
Kui loomade arengu alguspunktiks meie planeedil on ühed 650 miljonit aastat tagasi elanud käsnad, siis sestsaadik on loomastik Maal teinud läbi radikaalseid muutusi. Nõnda ka Põhjalas. Suurema osa triiase vältel 252 kuni 201 miljonit aastat tagasi olid kõik meie maismaamassiivid koondunud Pangaeaks – üheks supermandriks. Merevee tase oli madal, ent ajastu lõpu poole hakkas Pangaea tasapisi tükkideks lagunema ning veetase tõusis.
Kahjuks on enamik sellest ajast pärit kivistisi meie maailmajaost kadunud. Suur osa Põhjamaid on praegu aluskivimini kulunud, muu hulgas seetõttu, et jääliustikud uisutasid üle maismaa ja lihvisid maha kivistisi sisaldavaid pinnasekihte.
Loe Põhjala saurustest lähemalt mai Imelisest Teadusest!
