Tuumapraam toob puhta elektri
Uutel, nn sulasoolreaktoritel põhinevad tuumajaamad on väga väikesed ning neid on võimalik paigaldada praamidele. Niisugune ujuv tuumajaam (või -praam) saab silduda suurlinna kai äärde ja varustada linna energiaga, kui päikese- ja tuuleenergiast ei piisa.
Ühel päeval 2030ndate alguses pukseeritakse 285 meetri pikkune praam põlise merelinna söesadama kai äärde. Pikki aastakümneid on seal laevadelt lossitud tohutuid söehunnikuid, mida on põletatud läheduses asuvas elektrijaamas, et linnale energiat anda. Päevast päeva tõusis kõrgetest korstnatest tumerohekat suitsu ja aastakümneid kahjustas õhureostus linnaelanike tervist, sellal kui happevihmad mürgitasid ümbruskonna loodust. Õnneks puhastatakse küll korstnasuitsu juba ammu väävel- ja lämmastikoksiididest, ent samal ajal on drastiliselt suurenenud linna CO2-koguheide, kuna suureneb rahvaarv ning sellega koos inimeste elektritarbimine.
Hädadele teeb lõpu sadamasse saabunud praam, mille pardal on kaheksa väikest tuumareaktorit. Need hakkavad edaspidi vilkale miljonilinnale elektrit andma, seda käsikäes rannikul ja meres asuvate tuuleparkide ja hoonete katustel asuvate päikesepaneelidega. Linlaste seinapistikupesadest tulev elekter muutub jalamaid kliimaneutraalseks, alates sellest, kui praamil paiknevad reaktorid pensionile saadetud soojuselektrijaama asemel võrku ühendatakse. Kaheksa reaktorit vabastavad linna järgmiseks tosinaks aastaks CO2-heitmetest, mille koguhulk on 67,2 miljonit tonni, andes elektrit 1,6 miljonile majapidamisele.
Ujuvast tuumajaamast saab tähtis lüli, mis muudab suurlinna igapäevase elektrivarustuse täiesti CO2-vabaks ja kliimasõbralikuks. Pealegi, see saavutatakse ilma suurte väljaminekuteta elektrijaama rajamisele. Ammugi jäävad ära probleemid, kust leida uue jaama asukohaks sobiv maatükk.
Loe ujuvatest tuumajaamadest lähemalt aprilli Imelisest Teadusest!
