Kuldajudest briti härrasmehed muutsid maailma

Aurumasin, evolutsiooniteooria, masstootmine – nendele või nende levikule pandi alus Briti õhtusöögilaua taga. Innukad hobiteadlased moodustasid 18. sajandil klubi, millest sai teadusrevolutsiooni mootor.

Boulton, Watt ja Murdoch, kolm seltsi mõjukat liiget.   

Suurbritannia sai 18. sajandil hakkama tõelise tiigri­hüppega. Riik astus uude ajastusse, sest kuidagi juhtus nii, et just seal said teed­rajavad teadusavastused igapäevaseks asjaks. Uskumatud leiutised tegid võimatu võimalikuks.

Selline progress ei olnud osa mingist suurest plaanist või mingi riikliku strateegia vili. Ka ülikoolid mängisid asjade niisuguses käigus suhteliselt väikest rolli ja suured saavutused ei olnud kuidagi seotud pealinna Londoniga. London oli linn, mida peeti Suurbritanniat edasi viiva progressi mootoriks, kuid teadus­revolutsiooni algatasid Kesk-Inglismaa elanikest käsitöölised, kaupmehed ja härrasmehed, kes moodustasid Birminghamis Kuuühingu (ingl Lunar Society). Päeval tegid nad oma igapäevast tööd, õhtul moondusid nad aga teadlasteks, kes uurisid ja eksperimenteerisid vahaküünalde valguses. Nende uudishimu viljaks oli uus, muutunud maailm.

Lunar Society ühendas väga erinevaid mehi, kelle tõi 1750ndail kokku janu teadmiste järele. Aastakümneid kohtusid nad reeglipäraselt, et vahetada avastusi ja teaduslikke tähelepanekuid, mõelda koos ja teha katseid.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Klubi keskne tegelane oli arst Erasmus Darwin. Inglise maa-aadli klassi kuulunud arst oli õppinud Šotimaal, Edinburghi ülikoolis, kust tuli helgeid päid nagu Vändrast saelaudu. 1757. aastal asus Darwin elama Kesk-Inglismaale Lichfieldi, kus ta teenis arstina head palka, ravides vaevusi, mida hüpohondrikutest ülemklassi esindajad arvasid endal olevat. Arstina ei paistnud ta millegi poolest silma, kuid tööst jäi talle üle palju vaba aega, mille ta pühendas luulele ja teadusele, iseäranis bioloogiale.

Doktor Darwin kirjutas end ajalukku mitmel moel, mõni neist oli üsna veider. Ta armastas kulinaarseid hõrgutisi ja ühel hetkel tuli tal oma suureks kasvanud kõhu jaoks söögilaua serva sisse orv saagida. Palju olulisem oli muidugi see, et ta oli ta vabamõtleja, kes kahtles kõiges ja otsis oma küsimustele vastuseid.

Ühena esimestest arutles Erasmus Darwin evolutsiooniteooria teemadel ja juurdles selle üle, kas kõigil maailma imetajatel võis olla üks ühine esiisa. See tähendas tollal ketserlikku mõttekäiku, et loomi ei saanud luua jumal, nagu on piiblis kirjas.

Loe Kuuühingust ja selle mõjust maailma teaduse ja tehnoloogia arengule lähemalt aprilli Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555