E.T. aadress on leitud
1977. aastast alates on teadlasi paelunud ebaharilikult tugev raadiosignaal, mis saabus kusagilt kosmosest. Nüüd on üks amatöörastronoom leidnud planeedisüsteemi, millest see signaal lähtuda võis.
Ühel 1977. aasta hilissuvisel päeval registreerib USA Ohio ülikooli raadioteleskoop oma argist tööd tehes ehk tähistaevast lähtuvat raadiokiirgust uurides kinni ühe väga omapärase signaali. See on niivõrd tugev, et kogu maailma astronoomid jätavad kõik parajasti käsil olevad tegevused pooleli, sest ühtäkki polegi enam mõistusevastane öelda, et kes teab, ehk ei olegi me universumis enam üksi.
Ükski hilisem signaal pole siiski olnud sellega võrreldav. Kas see tuli mõnelt arenenud tsivilisatsioonilt? Või oli seletus tunduvalt igavam?
Jerry Ehman, kes signaali esimesena avastas, arvas esialgu, et see oli pärit Maalt ning lihtsalt peegeldus mõnelt Maa ümber tiirlevalt kosmoseprügi tükilt tagasi.
2017. aastal käis astronoom Antonio Paris välja mõtte, et signaali põhjustas üks kahest komeedist, kas 266P/Christensen või 335P/Gibbs. Kummagi hüpoteesi kohta valitseb nüüd arvamus, et need ei pea paika. See tähendab, et otsitakse ja nuputatakse ikka edasi – seda teeb ka hobiastronoom Alberto Caballero.
Caballero on uurinud seda, kuhu tuleks teleskoobid suunata, kui on tahtmine kindlaks teha, kas signaal võis tõesti olla pärit intelligentsetelt kosmoseasukatelt – äkki siis tõesti niisugustelt nagu E.T., kes oli peategelane Steven Spielbergi ülimenukas filmis. Selles jääb tulnukast botaanik Maal justkui merehätta, kui tema kaaslased kosmoselaevaga lahkuvad ning tema maha jätavad.
„Signaali täpse lähtekoha määramiseks on tehtud ainult mõni katse, sest see on väga keeruline,“ kirjutab Caballero oma artiklis signaali allika kohta. Ta on teinud 45 aasta vanuse signaali ristkontrolli, kasutades värskemat infot, mis Linnutee kaardistamise käigus saadud on. Tema uurimistöö osutab konkreetse planeedisüsteemi poole, mis asub Maast 1801 valgusaasta kaugusel.
Loe salapärase signaali lähtekoha avastamisest lähemalt aprilli Imelisest Teadusest!
