Põhjapoolus rändab lõunasse

Magnetiline põhjapoolus on aasta­tuhandeid ühes ja samas piirkonnas pisut asukohta muutnud, aga viimasel ajal on see rekordkiiresti lõuna suunas nihkunud. See võib olla märk pooluste vahetumisest, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed.

Illustratsioon: SHUTTERSTOCK  

Kirurgid üritavad küünlavalgel, kobamisi haigeid opereerida, ilma et neil oleks abiks kõrgtehnoloogilisi masinaid. Külm­kapid ütlevad üksteise järel üles ja põrandaile nende ette tekivad loigud, valgusfoorid lülituvad ristmikel välja ning tänavaile tekivad tohutu suured ummikud. Trammid-­trollid ja elektrirongid ei sõida enam. Linnade taristu on halvatud, elektrivõrk ei toimi. See modernse maailmalõpu stsenaarium ei ole tegelikkuseks saanud, ent niisugused võivad olla selle tagajärjed, kui Maa magnetväli ühtäkki välja lülitub.

Miks peaks see niiviisi käituma? Briti ja Taani teadlased on analüüsinud kolme aasta­kümne satelliidivaatlusi, et teha kindlaks, kas meie planeedi magnetilised poolused on oma asupaika muutmas. Leiti, et kui 1990. aastani oli magnetiliste pooluste asu­koha­vahetuse kiirus üsna mõõdukas, kuni 15 kilomeetrit aastas, siis ajavahemikul 1990–2005 on magnetpõhjapoolus tõtanud Siberi poole kiirusega 50–60 kilomeetrit aastas. See tendents jätkub ja protsess nõrgendab Maa magnetvälja.

Euroopa kosmose­agentuuri (ESA) satelliidiandmete põhjal on viimase 200 aastaga selle tugevus kahanenud kümnendiku võrra. Kui selline muutus jätkub ja poolused peaksid tõesti ühel hetkel asukohad vahetama, siis nõrgeneb meie planeedi magnetväli niivõrd, et see lakkab toimimast. Selline olukord tähendab käpuli kukkumist kogu elektrivõrgustikule ning ka elektri­energiast sõltuvale nüüdisaegsele tehnoloogiale. Ka inimeste tervisele oleksid sel rängad mõjud: melanoomipatsientide arv suureneks takistamatult Maale jõudva UV-kiirguse tõttu tuhandete võrra.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Maa magnetväli on meie nähtamatu kaitsekilp. See turvab meid nii ohtliku kosmilise kiirguse kui ka Päikese ultraviolettkiiruse eest. Magnetvälja stabiilsus on määratud magnetilise põhja- ja lõunapooluse asu­kohaga. Välja eksisteerimise põhjused peitu­vad sügaval Maa sisemuses. Väli moodustub planeedi vedelas välistuumas, mis paikneb umbes 3000–6000 kilomeetri sügavusel, ümbritsedes tahket sisetuuma. Nii välis- kui ka sisetuum koosnevad rauast ja niklist, sisetuum on tahke sealse väga kõrge rõhu tõttu.

Sisetuumast eralduva kuumuse mõjul tekivad välistuumas sularaua konvektsioonivood, mis liiguvad tuumast üles maapinna poole. Kui maa-alused sularauajõed jõuavad maakoore ja tuuma vahel oleva osa ehk vahevöö piirini, siis raud jahtub ning tahkub, muutudes raskemaks ja vajudes taas allapoole. Toimub spiraalne liikumine, mille käigus genereerivad rauaioonid elektrivoolu. See aga tekitab magnetvälja. Meie planeedi magnetväli vastab sellele, kui läbi Maa oleks torgatud hiiglaslik magnetiline varras.

Nagu see varras, nii tekitavad ka rauajõed magnetilise põhja- ja lõuna­pooluse, mida ühendavad planeedi kaitsekilpi moodustava magnetvälja jõujooned. Kosmosest vaadatuna moodustaksid Maa lähedal magnetvälja – magnetosfääri – jõujoo­ned, kui neid silmaga näha oleks, magneti­lise dipooli, justkui kaks suurt poolkera. Tugevaim on magnetiline kaitsekilp ekvaatoril ning nõrgim poolustel, kus päikesetuule ja kosmilise kiirguse laetud osakesed põhjustavad atmosfääris molekulidega kokku põrgates sageli virmalisi.

Loe lähemalt magnetpooluste kohtade vahetusest märtsi Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555