Õhuhiiglane võttis taeva valitsemise üle

Boeing eeldas, et nende uus mudel – reaktiiv­lennuk hüüdnimega Jumbo Jet – on õhuruumis aktuaalne tegija kümmekond aastat ning siis võtavad taevas võimu ülehelikiirusel lendavad Concorde’i-sugused lennukid. Nüüdseks, üle poolesaja aasta hiljem, on Boeing 747 vedanud rohkem reisijaid kui ükski teine lennukitüüp.

Illustratsioon: Imeline Ajalugu  

Lennundusekspertide ja lennuki­tootjate seas valitses 1960ndate keskpaigas, kui lennureisijate arv üle maailma jõudsasti kasvas, arvamus, et tulevik kuulub ülehelikiirusel lendavatele lennukitele. Nähti ette, et sõitjateveo üle maade ja merede võtavad varsti enda peale saledad üleheli-turbo­reaktiivlennukid, nagu Concorde, mis lendasid paari tuhande kilomeetrise tunni­kiirusega. Aeglased, suured ja n-ö tavalised reaktiivlennukid pidid jääma üksnes kaubaveoks.

Kui Concorde oli prantslaste ja inglaste ühislooming, siis ülehelikiirusel lendava reisilennuki ideed arendati mujalgi. Nõukogude Liidu vastus Concorde’ile oli Tu-144, USAs murdsid selle kallal pead Boeingi insenerid.

See polnud lihtne ja teele pudenes kõikvõimalikke takistusi. Seetõttu otsustas Boeingi juhtkond 1965. aastal, et uus mudel, mida arendama hakatakse, saab olema siiski vana tehnoloogia põhjal disainitav suur reaktiivlennuk. See loodi targu selle arvestusega, et kui tõesti pidanuks juhtuma, et kõik reisijad Concorde’i ja teiste superkiirete lennukite pardale kolivad, siis on uut Boeingi lennukit võimalik väikese vaevaga kaubalennukiks ümber teha. Esialgu oli plaanis uut tüüpi lennukeid ehitada nii poolesaja ringis ning lennuki elueaks prognoositi kümmet aastat.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Praegugi, rohkem kui pool sajandit hiljem, on Boeing 747 ikka veel kasutuses ning neid on kokku ehitatud üle 1500. Ehitaja annab tellijatele viimased seda tüüpi lennukid üle selle aasta oktoobris ning siis on selle legendaarse lennukiga asjad ühel pool.

1960. aastail tõusis elatustase ning aina suurem hulk inimesi sai endale lennureise lubada. Samal ajal, kui Boeingi konkuren­did ootasid uusi ülehelikiirus­lennukeid, ei olnud kadunud ka nõudlus vanemat tüüpi reaktiivlennukite järele, millega saanuks vedada võimalikult suurt hulka inimesi korraga.

Ühel 1965. aasta augustikuu päeval tõstis Boeingi tehase peainsener Dick Rouzie telefonitoru ning helistas insener Joe Sutterile, kes oli töötanud uue keskmise suurusega lennuki 737 projekti kallal. Sutter oli parasjagu puhkusel oma pere suvilas Hood Canali nimelise fjordi ääres Washingtoni osariigis, mitte eriti kaugel Seattle’ist, kus asub Boeingi peakorter.

Loe sellest, mis edasi sai, ja kuidas Boeingi uuest lennukist sai õhuruumi pikaajaline valitseja, märtsi Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555