NASA ideevabrik kujundab kosmoselendude tulevikku

Magnetraudtee Kuul ja viljakateks põldudeks muudetud asteroidid – miks ei võiks see tõeks saada? NASA allüksus NIAC valib igal aastal konkursi korras välja visioone, mis nihutavad võimalikkuse piire. Parimad neist võivad kosmoses tegelikkuseks saada.

Illustratsioon: Imeline Teadus  

„Toaantenn“ näitab meile Kuu sündi

Millal tekkis Kuu ja missugune on miljardite aastate jooksul olnud selle arengulugu? Nendele küsimustele võib vastata hiigelantenn PEDALS (Passively Ex­­pan­ding Dipole Array for Lunar Soundings). PEDALSil on neli kokkurullitud haru, millest igaüks on 200 meetrit pikk. Igaüks sisaldab mitutsada dipoolantenni, mis saadavad pinnasesse erinevatel sagedustel raadiolaineid.

Dipoolantenn on lihtsat tüüpi antenn, mille ehk tuntuim näide on vana hea sarviline toaantenn, mis omal ajal teleril seisis. Lihtsus tähendab seda, et sellel on vähem osi, mis võiksid katki minna. See on suur eelis, kui riistvara asub remonditöö­kodadest kaugel teisel taevakehal.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Analüüsides eri sügavustelt tagasi­peegelduvate signaalide parameetreid, saavad astronoomid kaardistada pinnase koostist kuni mitme kilomeetri sügavuseni. Paljude antennide kasutamise eelis on see, et tulemused on täpsemad ja pinnase koostise üksikasjad saavad paremini selgeks. Missioon on keerukas, kuna PEDALS peab laskuma Kuule ilma inimese abita. Kuul pole atmosfääri, nii et langevarju seal kasutada ei saa, ning selle asemel pakutakse, et antenn võiks Kuule laskuda kokku voldituna õhkpadjasarnases ümbrises, mis pehmendab kokkupõrget Kuu pinnaga.

Antennid on võõraste taevakehade uurimisel osutunud üpris tõhusaks. Automaatjaam Mars Express, mis tiirleb ümber punase planeedi, tuvastas 2018. aastal, et u 1,5 kilomeetri sügavusel planeedi lõunapooluse jääkilbi all asub järv, mis on siiani ainus tõend vedela vee kohta Marsil. Mars Expressi 40 meetri pikkune antenn on palju lühem kui PEDALS, nii et võib ainult kujutleda, mida viimane leida võiks.

Roniv robot uurib Marsi koopaid

Marsi kulgurid Opportunity ja Perseverance on jätnud punase planeedi tolmusesse pinda kilomeetrite­pikkusi rattajälgi, ent valdavalt tegutsevad need üsna siledal pinnasel. Võimalikud kaljueendid ja koopad on neile ligi­pääsmatud. Küll aga on neis võimeline liikuma robot ReachBot. Sellel on mootoritega haaratsid või „küünised“ ja ka teleskoopkäed, mis võivad pikeneda ning lüheneda. ReachBot on paindlik ja kohastuv ning suudab uurida Marsil nii­suguseid paiku, kuhu veel ükski aparaat jõudnud pole.

Näiteks võib ReachBot liikuda kaljunõlvadel ja uurida murdepindu, milles võib peidus olla Marsi varasest noorusest pärit kivimi­kihte. Ühe hüpoteesi kohaselt oli planeedil kunagi selline kliima ja niisugune atmosfäär, et umbes kolmandik planeedist oli kaetud veega. See tähendab, et Marsil võis olla elu, ning selle jälgede otsimisega on viimaseil aastail aina aktiivsemalt tegeldud. ReachBot on varasemate meetodite täiendus. See suudab end haakida igasuguste pindade külge, haarata kinni esemetest ja võib end ka edasi tõugata. Peale Marsi uurimise võiks ReachBoti kasutada ka teenindus­robotina rahvusvahelises kosmose­jaamas (ISS), kus see võiks näiteks turnida jaama välisküljel ning teha seal vajalikke hooldustöid.

Loe mitmete teiste kosmiliste ideede kohta lähemalt märtsi Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555