Loomariigile panid aluse tõelised veidrikud

Kummalise eluka nimega Dickinsonia osas ei jõudnud teadlased pikka aega selgusele, kas tegu on taime või loomaga. Lõpuks selgitati välja, et on ikka loom mis loom.   

Kui Charles Darwin oma kuulsa evolutsiooniteooria valmis sai, pidi ta tõdema, et sellel on suur puudus. Ta ei osanud vastata küsimusele, kuidas kõige varasemad loomad said tekkida pealtnäha täiesti tühjast kohast, ilma et oleks olnud pisimatki märki neile eelnenud liikide kohta. Need saladused on lahendatud alles viimaseil aastail ja aastakümneil.

Charles Darwinil polnud enam valikut. Ta pidi sõnastama ja kirja panema suurima ohu omaenda loodud evolutsiooniteooriale – suurele tööle, mis talle nii südamelähedane oli. Teadlane kastis sule tindipotti, ohkas ja kirjutas paberile raske südamega järgmised read: „Küsi­musele, miks me varasemast ajast kivistisi ei leia, ei oska ma rahuldavat vastust anda.“

Selle lause leiab Darwini ühest kahtluseta kõige olulisemast teosest, 1859. aastal ilmunud raamatust „Liikide tekkimine“. Ta oli ausa teadlasena kirja pannud tõsiasja, mis oli tema enda evolutsiooniteooria nõrk koht, ning andis kriitikutele justkui kandikul ette hea võimaluse end pihuks ja põrmuks teha. Välja jätta seda lauset oma raama­tust ta ei saanud.

Lause on tuntud ka Darwini dilemmana. Kui tema evolutsiooniteooria ja jutud liikide aeglastest, miljoneid aastaid kestnud arengu­teedest tõesti paika pidasid, siis kuidas seletada seda, et enne kambriumi elanud loomade kivistisi ei leidnud teadlased kusagilt, ent koos kambriumi algusega umbes 541 miljonit aastat tagasi tekkis järsku tohutu hulk kõikvõimalikke eri­ilmelisi olevusi, kelle kivistisi hõlpsasti avastati. Hulk liike ja loomi tekkis peaaegu üheainsa hetkega tühja koha peale, justkui oleks keegi nad sõrmenipsuga … loonud?

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Darwini ajal oli reliogioonil ühiskonnas palju suurem roll ja see tõsiasi andis usu­isadele hea võimaluse väita, et piibli loomislugudel on tõsi taga. Ka paljud teised paleontoloogid, kes muidu evolutsiooniteooriaga nõus olid, pidid kambriumi­eelsetele aegadele mõeldes kukalt kratsima.

Alles viimasel paaril aastal on Darwini dilemma lõpuks lahenemas. Teadlastel on niidiotsad, mis juhivad nad palju vanemate loomadeni, kelle jälgi 19. sajandi teadlased ajada ei osanud. Darwin võiks kergendustundega hingata.

Kambrium (541–484 miljonit aastat tagasi) on Maa ajaloos üks tähtsamaid ajastuid. Pikka aega pidasid teadlased seda justkui uue maailma alguseks. Kui kambriumieelsel ediakaara ajastul esindasid elu peamiselt lihtsad, sageli ainuraksed organismid, siis kambriumiga muutus kõik. Liikide mitme­kesisus ning keerukus kasvas plahvatus­likult. See toimus umbes 20 miljoni aasta jooksul kambriumi algusest ja seda ajajärku nimetatakse sobivalt kambriumi plahva­tuseks. Sellest ajast on pärit pea kõikidesse tähtsamatesse loomade hõim­kondadesse kuuluvad esimesed kivistised ehk kõikide tänaste liikide kauged sugulased. Ediakaara ajastul oli elu, nagu öeldud, palju vaesem ning need vähesed hulkraksed organismid, kes siis eksisteerisid, ei meenutanud eriti tänapäeva loomi.

Loe veidrate Ediakaara loomade avastamisest, maailma kõige vanematest teadaolevatest loomadest ja loomariigi arengust lähemalt märtsi Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555