Soe merevesi sünnitab täiusliku tormi

Orkaanid on viimase poolesaja aastaga muutunud võimsamaks ja ka kestavad kauem. Soojemas maailmas jõuavad jõulised orkaanid sügavamale sisemaale ning sunnivad pakku miljoneid inimesi.

ILLUSTRATSIOON: Shutterstock  

USA meteoroloogiateenistuse (NOAA) piloot Kevin Doremus kirjeldas oma kogemust, kui ta lendas 2019. aastal viienda kategooria orkaani Doriani tuulteseina sisse nõnda: „Tunne on, nagu sõidaksin vanal, logiseva puitkarkassiga Ameerika mägede lõbusõidul, aga põrutaksin oma vaguniga läbi autopesula.“

See on kõige tugevam torm, mis kunagi Bahama kohal registreeritud. Nende Ameerika mägede raputus on iga aastaga üha tugevam.

Jaapani Okinawa ülikooli teadlased uurisid viimase 50 aasta orkaane ning avastasid, et need pole muutu­nud mitte lihtsalt võimsamaks, vaid orkaanid säilitavad oma rammu kauem, kui need on juba maismaa kohale purustusi külvama jõudnud. Seda laadi sündmused tõenäoliselt üha jätkuvad, sest Maa muutub kogu aeg soojemaks.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Meid võivad oodata tõelised üliorkaanid, milles tuule kiirus küündib üle 300 kilomeetrini tunnis. Need võivad põhjustada täiesti hoomamatuid purustusi.

Maa pöörlemine annab hoogu

Orkaane nimetatakse olenevalt tekkekohast erinevalt. Samad nähtused, mis Kariibi mere kohal vuhisevad ja mida teame orkaanidena, on idas tuntud troopiliste tsüklonite ja taifuunidena, kuid põhimõtteliselt on tegu sama ilmanähtusega.

Troopiliste tsüklonite tekkeks on vaja tuult ja sooja merevett. Merevee pindmise kihi temperatuur peab olema vähemasti 26,5 oC, siis on võimalik piisavas koguses veeauru teke. Veeaur tõuseb kõrgemale ja sellest moodustuvad pilved. Selle käigus vabaneb soojus. Soe õhk tõuseb ja tõmmatakse samuti pilve sisse. Aurustumise ja kondenseerumise tsükli jätkudes kasvavad pilvesambad üha kõrgemaks.

Tuul hakkab ümber pilve keskme ringjalt liikuma. Kui liituvad teisedki pilved, kujuneb äikesepilvede kobar, mis aina kasvab. Selle ülaosas hakkab veeaur, millest pilved koosnevad, jahtuma, ja vabaneb taas soojus, mistõttu õhurõhk seal tõuseb ning tuuled hakkavad puhuma suunaga kõrge õhurõhuga piirkonnast eemale. Vahetult merepinna kohal selle tulemusel õhurõhk langeb. Madala õhu­rõhuga ala aga justkui imeb ümbritsevast piirkonnast uut õhku juurde, mis samuti soojeneb, tõuseb ja annab äikesepilvede kobarale uut energiat. Tuul puhub äikese­pilvesambas üha kiiremini, liikudes ringjalt ümber vaikse ala ehk silma. Kui tuule kiirus on 17 meetrit sekundis, on tegemist troopilise tormiga ja sellele antakse nimi.

Maa pöörlemise tagajärjel tekkiv Coriliosi jõud kannab hoolt, et pöörlemises saaks madalat õhurõhku alal hoida, nii et tuuled orkaani sisemuses asuvasse väga madala õhurõhuga silma ei pääse. Põhjapoolkeral suunab jõud madalrõhkkonda täita proovivad tuuled paremale ja seetõttu sunnitakse need pöörlema vastupäeva, lõunapoolkeral vastupidi. Coriolisi jõu ja sooja merevee kombinatsioon määrab, kus orkaanid tekivad. Ekvaatoril on Coriolisi jõud null, mistõttu on alles ligikaudu 500 kilomeetri kaugusel ekvaatorist lõunasse või põhja jõud mõjumiseks piisavalt tugev. Seepärast ei saa madalrõhkkonnad ekvaatoril orkaanideks areneda.

Loe orkaanidest nüüd ja tulevikus lähemalt veebruari Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555