Vendadest Nobelidest said tsaaririigi naftakuningad

FOTO: Branobeli naftapuurtornid Bakuus üle saja aasta tagasi. Foto: Wikimedia Commons.   

Bakuu kandis oli naftat juba sajandeid maa alt purskunud, kuid keegi polnud osanud seda toorainet kasutada. Suurejooneline naftamuinas­jutt sai alguse, kui kohale ilmusid rootslastest vennad Nobelid.

Kui 44aastane rootslane Robert Nobel 1873. aastal Kaspia mere ääres asuvasse Bakuusse jõudis, oli see kärbseid ja tolmu täis räpane linn. Kõikjal võis näha kummalisi, algelisi puidust konstruktsioone, mille ümber askeldasid inimesed. Need ehitised olid naftakaevud. Musta kulla hais torkis nina ja pani silmad vett jooksma.

Robert Nobel oli sellest kõigest vaimus­tuses. Mitme untsu läinud ettevõtmise järel tundus talle, et on nüüd leidnud võimaluse lõpuks äriliselt haljale oksale jõuda. Tema vend relvatööstur Ludvig oli saatnud ta Bakuusse püsside tarvis pähklipuitu ostma, aga Robert otsustas talle kaasa antud 25 000 Vene rubla kulutada hoopis selleks, et osta väike maatükk, millel asusid naftakaev ja väike rafineerimisjaam.

Kuna Robert oli vendadest Nobelidest vanim, ei pidanud ta enne investeeringut nõu ei Ludvigi ega Alfrediga. Kui nood ostust kuulsid, reageerisid nad tagasi­hoidlikult, kuid pigem positiivselt. Ludvig kirjutas ühes kirjas Alfredile: „Meil on õnnestunud saavutada majanduslik iseseisvus ja seepärast peaksime ka Robertil aitama sama positsiooni saavutada.“

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Ei Ludvig ega Albert teadnud, et naftast saab Nobeli perekonna suurim edulugu.

Samamoodi nagu paljud teised rootslased oli Nobelide pere kolinud 19. sajandil Venemaale, kus võimalus ära elada oli parem kui vaeses Rootsis. Perepea Immanuel Nobel oli asutanud seal eksperimentaalvabriku, mis kandis toonast rahvusvahelist suhtluskeelt arvestades prantsuskeelset nime Fonderies et Ateliers Mécaniques Nobel Fils. See tootis relvi ja seadmeid sõjaväele, näiteks miine ja aurumasinaid. Tehas teenis korralikku kasumit, ent Nikolai I surma ja Krimmi sõja lõpu järel tõmbas uus tsaar Aleksander II relvastusele tehtud kulutusi koomale, nii et ettevõtet tabasid raskused.

Pärast kaht aastakümmet Venemaal andis isa firma Ludvigi juhtida ja läks 1859. aastal Rootsi tagasi ning paar aastat hiljem müüdi vabrik võlausaldajatele.

Immanueli pojad, kes olid isalt pärinud huvi tehnika vastu, jäid Venemaale tööle ja proovisid kätt nii ühel kui ka teisel alal. Noorim ja tuntuim neist, Alfred Nobel, leidis oma niši, kui leiutas 1860ndate alguses dünamiidi. Ta oli juba varem nitroglütseriiniga katseid teinud ning püüdis välja selgitada, kuidas selle plahvatusprotsessi kontrollida saaks. Leiutatud dünamiit oligi lahendus. See leiutis vajas siiski põhjalikumalt katsetamist ja täiustamist ning 1863. aastal kolis Alfred tagasi Rootsi, kus ta tegeles dünamiidiga edasi.

Keskmine vend Ludvig asutas pärast isa tehase maha müümist Venemaal säästudele toetudes uue ettevõtte, mis tootis miine, kahurite alusvankreid ja muud, ning sai mõne aastaga edukaks.

Vanim vend Robert oli ainus, kes polnud veel edu saavutanud – see tuligi nüüd Bakuus. Robert oli osav keemik, kes suutis toornafta töötlemise protsesse tõhustada ja sai rafineerimise tulemusena väga kvaliteetse petrooleumi.

Nafta iseenesest oli Bakuu kandi elanike­le tuttav juba sajandeid, aga selle ammutamine käis primitiivsel viisil. Naftat saadi käsitsi kaevatud kae­vudest nõnda, et nende põhjas olnud mehed täitsid panged, mis siis üles vinna­ti ja tünnidesse tühjaks valati. Töö kaevu põhjas kahjustas tervist ja tavaliselt üle paari aasta keegi seal vastu ei pidanud, sest siis viis vikatimees päevast päeva mürgiseid aure sisse hinganud naftatöölise teise ilma.

Loe Nobelide naftamuinasjutust lähemalt jaanuari Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555