Vananev aju pole tingimata kehvem

Eakate mõistusega on seotud rohkesti stamparvamusi. Kõik me oleme kuulnud jutte alatasa tõredatest ja segaduses olevatest eakatest, kes midagi ei mäleta ning oma kodulinnas ära eksivad. Need on ainult üksikud müüdid, mis vananevate ajudega seotud ega pea tegelikult paika.

FOTO: Shutterstock  

Vanemad inimesed kordavad ennast - VALE

utt sellest, et vanematel inimestel on kehv mälu, ei kehti sugugi nende võime kohta mäletada sõnu ning nende tähendust. Inimese sõnavara kasvab pidevalt umbes kuni 70. eluaastani. Küllap on asi selles, et sõnade meelde jätmisega on seotud kogu aju.

Tõsi küll, võib-olla kipuvad vanaemad-vanaisad tõesti iga kord sünnipäevalauas ühtesidsamu lugusid rääkima, aga nende lood on harva igavad, sest nad kasutavad jutustades iga kord eri sõnu – sõnavara rikastub ju ka pärast pensionile jäämist.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Ühe brittide tehtud internetiuuringu põhjal õpime kolmandast kuueteistkümnenda eluaastani neli uut sõna päevas. Seejärel kasvab sõnavara terve täiskasvanuelu jooksul kahe sõna võrra päevas. Need arvud ei ole muidugi kivvi raiutud ega kehti päris iga inimese kohta, aga selline on keskmine. Harvardi ülikooli psühholoog Joshua Hartshorne näitas ühes 2015. aasta uuringus, et mida aeg edasi, seda rohkem hakkame uusi sõnu ka oma suhtluses kasutama. Ta lasi 21 000 inimesel vanuses 10–71 teha internetis küsimustiku, mille käigus tuli leida sõnadele sünonüüme. Tulemustest järeldas Hartshorne, et võime leida ja nimetada teisi sama tähendusega sõnu oli aina parem, mida vanem vastaja oli, ja et inimese sõnavara on oma ulatuselt tipus 68aastaselt. Miks see nii on, pole teada, aga üks 2016. aastal tehtud laiaulatuslik uuring võib sellele vihjeid anda.

California ülikooli neurobioloog Jack Gallant skannis seitsme katseisiku aju ajal, mil nad kuulasid kaks tundi eri raamatuist ette loetud lugusid. Tuli välja, et sõnade meelde jätmisega oli hõivatud peaaegu kogu ajukoor ja sarnased sõnad salvestusid tihti lähestikku. Seega ei ole sõnavara suurus seotud kindla ajukeskusega, mille talitlus võib vananedes viletsamaks jääda. See tähendab seda, et selleks, et sõnavara tõsiselt kahaneks, peab kahjustuma märkimisväärne osa ajust.

Loe vananevate ajude kohta käivaid müüte ja nende vettpidavust jaanuari Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555