Uus teleskoop rebib loori ilmaruumi saladustelt

FOTO: NASA tehnikud teleskoobi peegliga töötamas.   

Pärast 14 aastat kestnud viivitusi on NASA maailma suurima teleskoobi orbiidile saatmiseks viimaks valmis. Meist 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel asuvas vaatluskohas uuritakse kosmose­teleskoobiga universumi objekte, mida me pole varem näinud. Esmalt peab see aga pärale jõudma ning end seal nagu liblikas lilleõiel lahti laotama.

Maailma üks suuremaid kanderakette Ariane 5 on stardiplatvormil valmis õhku tõusma. See seisab Lõuna-Ameerikas Prantsuse Guajaanas Euroopa kosmoseagentuuri kosmosekeskuse polügoonil. 53 meetri kõrgu­se raketi tipus on lastiruumis koha sisse võtnud mürakas kosmoseaparaat, mis on paljude inimeste aastatepikkuse töö tulemus. See on James Webbi kosmose­teleskoop. Pärast loendamatuid täiustus- ja parandustöid ning korduvaid stardi edasilükkamisi algab nüüd lõpuks teekond, mille tulemusena jõuab teleskoop Maast pooleteise miljoni kilomeetri kaugusele kosmosesse, et teha seal vaatlusi.

Nii rebibki Ariane end maast lahti. Kolme suure rakettmootori jõul kiirendades tõuseb see õhku ja ületab helibarjääri vähem kui minutiga ning paar minutit hiljem on see juba kosmoses. Juhtimis­keskuses kõlavad astronoomide ja tehnikute rõõmuhõisked. Ülioluline missioon, mis peaks kestma kümme aastat, on viimaks alanud.

Loodetavasti rullus just selline stseen Guajaana kosmodroomil lahti eelmisel kuul. Stardikuupäevaks oli määratud jõululaupäev, 24. detsember 2021 ehk päev pärast selle ajakirja trükki minekut.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

NASA 1960ndate tippjuhi James Webbi järgi nime saanud aparaat on ülekaalukalt suurim, võimekaim ja keerukaim kosmoseteleskoop, mis kunagi konstrueeritud. See võimaldab astronoomidel näha kaugemale kosmosesse kui kunagi varem, pildistada ja analüüsida seninägematuid eksoplaneete, kaugeid tähti ja galaktikaid ning kirjutada universumi ajalugu ümber detailsemalt kui kui kunagi varem.

Ka siis, kui start õnnestus, on loendamatu hulk asju, mis võivad teel sihtkoha poole untsu minna. Teleskoop on niivõrd suur, et mahub raketi tipus olevasse kapslisse ära ainult kokku pakituna. See on kui nukkuv liblikas, kes ootab kookonist väljumist.

Alles siis, kui kõik teleskoobi osad on end korrektselt lahti voltinud ja kosmose­aparaat sihtkohta jõudnud, võivad need seitsmeteistkümnest riigist pärit rohkem kui tuhat inimest, kes on osalenud disainimises, ehitamises, katsetamises ja kosmosesse lennutamises, kergemini hingata. Rääkima­ta tuhandetest teadlastest, kes on üle 20 aasta oodanud, et uuelt teleskoobilt täpsemaid andmeid vastu võtta.

Kui kanderakett on edukalt startinud ja teleskoop teele asunud, siis keerulised toimingud alles algavad. Teel sihtkohta on üks olulisemaid tegevusi lahti voltida päikesevari. Et teleskoop saaks infrapuna lainealas segamatult vaatlusi teha, tuleb vältida olukorda, kus Päike kosmose­aparaadi soojaks kütab ning siis sellest omakorda kiirguv infrapunakiirgus vaatlusi segama hakkab. Vari ei lase instrumentidel, mis on alati „näoga“ Päikesest eemale pööratud, soojeneda. Tuulelohet meenutava kujuga päikesevarju mõõtmed on kosmoses avatud olekus 21,2 x 14,2 meetrit.

Loe James Webbi kosmoseteleskoobi kohta lähemalt Imelise Teaduse jaanuarinumbrist!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555