Sisemise kella täpsus on elu ja surma küsimus

Illustratsioon: Imeline Teadus  

Sinu sisemise kella rike pole naljaasi – see suurendab hommikust rabanduse riski, pärsib ravimite toimet ja võib muuta õhtuse suupiste suisa eluohtlikuks.

Pärast kahtteist õhus veedetud tundi astud keset päist päeva lennukist välja. Tavaliselt oled sa sel ajal aktiivne ja energiat täis, aga nüüd oled uimasusest ja väsimusest poolsurnud. Kui sa poleks lennu­reisi ette võtnud, oleksid kodus teki all sügavas unes, kuna sinu kodupaigas on praegu öö. Järgmistel päevadel piinavad sind unetus, halb isu ja tujukõikumised, sest reis üle mitme ajavööndi on su sisemise kella sassi ajanud.

See kell on sul sügaval ajus. Kella ülesanne on kohandada su organismi rütmiga, mis järgib ööpäeva 24 tundi. See kell reguleerib kõike alates su isust ja seedimisest kuni vererõhu ja lihaste toonuseni. Keha aja­tunnetus on tähtis meie heaolule, ning kui sisemine kell on taktist väljas, võivad sel olla tervisele karmid tagajärjed.

Aeg on omapärane mõõde, sest me ei taju seda sugugi ühtmoodi. Kuigi ööpäev kestab alati 24 tundi, tundub mõni päev lohisevat aastapikkusena, ent teine saab justkui ühe hetkega otsa.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

2012. aastal tegid Alabama ülikooli teadlased hulganisti katseid, et ajataju paremini mõista, ning nad avastasid, et motivatsioon midagi saavutada mängis suurt rolli. Katses osalenutele näidati kolme pilti: esimene oli neutraalne, geomeetriliste kujunditega, teine vähe motiveeriv lillepilt ja kolmas väga tugevasti motiveeriv pilt maitsvast magus­toidust. Kuigi igat pilti näidati inimeste­le sama kaua, leidsid kõik katse­isikud, et ahvatlevat magustoidupilti näidati neile kõige lühemat aega.

Ühtlasi näitas katse, et need, kes olid enne katset söönud ja keda seetõttu magustoit vähem huvitas, leidsid, et magustoidupilti näidati neile pikemat aega kui teisi pilte. Seega oli neil ajast hoopis teine arusaam kui näljastel osalejatel, kelle meelest kadus magustoidupilt hetkega.

Meie motivatsioon midagi saada, olgu see näiteks magustoit, mõjutab seega meie ajataju. Teine hea näide sellest, kuidas ajataju varieerub, on tunnetus, et aeg läheb vanuse kasvades kiiremini. Kümneaastasele võib aasta tunduda lõpmatult pikana, aga hilisemas elus möödub see justkui linnu­tiivul. Üks põhjus on see, et vananedes jätame aina enam aega seljataha; kümneaastaselt moodustab üks aasta meie elust kümme protsenti, kuid 50aastase elust on see kõigest kaks protsenti. Kuna lapsena kogeme palju rohkem uusi muljeid ja paljud asjad juhtuvad meie elus esimest korda, on aeg erakordsetest sündmustest rikkam ja tundub seetõttu minevat palju aeglasemini kui hiljem, mil uusi muljeid tekib harvemini ja elu on monotoonsem.

Ajataju võivad mõjutada ka esteetilised eelistused. Ühe uuringu põhjal tundus aeg kiiremini minevat, kui inimene kuulas meeldivat muusikat. Isegi kui meeldiv pala oli niisama pikk kui ebameeldiv, hindasid katseisikud selle hiljem ebameeldivast lühemaks.

See tähendab, et meie meeleline ajataju oleneb sellest, mida me kogeme ja teeme, ning mitte niivõrd sellest, kui palju aega tegelikult on mööda läinud. Organismil on aeg siiski täielikult kontrolli all või õigem oleks öelda, et kehas toimuvad protsessid järgivad sisemist kella järjepidevalt.

Loe sisemise kella ja selle olulisuse kohta lähemalt detsembri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555