Peagi võime leida universumi salajased ajamasinad

Illustratsioon: SHUTTERSTOCK  

Ilmaruumis arvatakse leiduvat hulganisti ussiauke. Need on läbi aegruumi kulgevad kosmilised otseteed. Kui siiani on ussiaugud püsinud oletuslikud ja nähtamatud, siis nüüd on füüsikud välja käinud meetodeid, mis võivad tagada nendele universumi looduslikele ajamasinatele juurdepääsu.

Kahe noore inimese Romeo ja Julia vahel on puhkenud imeilus armastus, kuid noorte perekonnad vihkavad üksteist hingepõhjani ega luba neil mingil juhul abiellu astuda. Õnnetud noored armastajad saadetakse teineteisest võimalikult kaugele maapakku, üks ühte ja teine teise galaktikasse.

Romeo ja Julia on juhtumisi ülivõimekad füüsikud. Nad otsivad salaja üles ussiaugu, mis kahte galaktikat ühendab.

Ussiauku võib kujutleda justkui koridori või tunnelit aegruumi eri osade vahel, mille otstes on sissepääsudeks mustad augud. Üks must auk on Romeo ja teine Julia galaktikas. Kumbki noor armastaja viskub oma musta auku ja nende pered on veendunud, et nad tegid enesetapu, kuna igatsus teineteise järele muutus niivõrd talumatuks.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Selline võiks olla Shakespeare’i klassikaline näidend Romeost ja Juliast, kui sellest tehtaks ulmeversioon. Erinevalt originaalist oleks ulmeversiooni lõpp õnnelikum, sest mustadesse aukudesse hüppamise järel saadavad ülitugevad gravitatsiooniväljad Romeo ja Julia ussiaugu keskpunkti, kus nad maanduvad teineteise käte vahel ning võivad nautida oma armastust.

Idee, et universumis võivad eksisteerida niisugused ussiaugud, mis on kiirelt läbitavad ühendusteed üksteisest kaugel asuvate paikade ja aegade vahel, sai alguse Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Peamine probleem nendega on olnud see, et kui need eksis­teerivad, siis on need maskeerunud mustadeks aukudeks, ent see tähendab, et nende leidmine ja uurimine on võimatu – keegi ei tea, mis mustas augus teisel pool sündmuste horisonti täpselt toimub.

Mõne uue hüpoteesi kohaselt võib ussiaukudel olla siiski selliseid omadusi, mis muudavad nende leidmise võimalikuks. See tähendab, et nende looduslike ajamasinate avastamine ei pruugi olla võimatu.

Ussiaugud on füüsikaliselt võimalikud, sest üldrelatiivsusteooria järgi mõjutab raskus­jõud nii ruumi kui ka aega. Kui Einstein kolm ruumilist mõõdet ajaga ühendas, pani ta aluse neljamõõtmelise aegruumi kontseptsioonile. Kuna me pole suutelised nelja­mõõtmelisust kuidagi palja silmaga nägema ega ka ilmselt vaimusilmas kujutlema, visualiseeritakse aegruumi tihti justkui kanga­na, mida sellele asetatud massiivsed objektid allapoole suruvad. Stephen Hawking on näiteks võrrelnud massiivsete objektide mõju aegruumile sellega, kuidas mõjutab pingule tõmmatud kilet või kummilehte sellele asetatud keeglikuul – see vajutab kilesse lohu. Kui kilele asetada pisemaid kuulikesi, siis keeglikuulile piisavalt lähedal asudes veerevad needki selle juurde. Samamoodi toimib ka taevakehade gravitatsioon.

Kosmose mõistes tagasihoidliku massiga objekt, olgu selleks näiteks planeet Maa, mõjutab aegruumi suhteliselt vähe. Ülimassiivsed ja -tihedad objektid, näiteks mustad augud ja neutrontähed, vajuvad ümbritsevas aegruumikangas nii sügavale, et süvend meenutab lausa kaevu.

Loe ussiaukude ja nende kaudu ajas rändamise kohta lähemalt detsembri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555