Loomad purustavad kõik kiirusrekordid

Ellujäämise nimel ei saa loomad aega raisata. Seks, jaht ja põgenemine sunnivad loomad äärmusteni karmis maailmas, kus liigne aeglus või halb ajastus võib maksta elu.

Koolibride pulmatants. Foto: Paul Hakimata Photography/Shutterstock  

Pisilindude seks käib peeniseta

Kui isaskoolibri on territooriumi valmis vaadanud, algab kaela­murdvatest uperpallidest ja siksakkidest tulvil lennutants. Ka laulul ja uhkel sulisrüül on emaslinnu veenmisel tähtis roll, samuti sellel, kui palju nektaririkkaid lilli isase valitud territooriumil kasvab. Seks, mille nimel isaslind nii palju vaeva näeb, kestab paar sekundit. Kuna paaritumine on üks väheseid hetki koolibri elus, mil ta lennata ei saa ja on kaitsetu, peab see toimuma ruttu. Isasel pole välist peenist ja penetreeriva, rütmiliste liigutustega seksi asemel surub ta kloaagi vastu emas­linnu oma ning 3–5 sekundiga liigu­vad seemnerakud emase kehasse. Teadlased arvavad, et koolibri ja mõni teinegi lind on evolutsiooni käigus peenisest loobunud, et suguühe oleks kiire ega peaks pikalt kaitsetuna paaritumisega tegelema.

Kukkurloomal on imelühike tiinus

Ükski teine loom ei saa poegi nii kiiresti kui Austraalias elav kukkur­hiirikute perekonda kuuluv liik Sminthopsis macroura. Loomakese järglased tulevad ilmale moel, mis meie Eesti looduse kontekstis on ebatavaline, kuid kukkurloomade puhul tavaline. S. macroura tiinus on ka kukkurloomade seas oma lühiduse poolest rekordiline. Ainult üksteist päeva pärast viljastamist roomavad pojad (õieti liikuvad embrüod) emase hiiriku sünnitusteedest välja ja ronivad karvu mööda ema kukrusse, kus kinnituvad nisade külge. Tiinus on lühike seetõttu, et kui ema laseks poegadel enda sees veel kasvada, suureneks ta enda kaal märkimisväärselt. See aga kahandaks tema võimekust toitu otsida.

Kruvisperm kihutab minema

Kui isane värvuline tühjendab oma seemnelaadungi emase kloaaki, saadab ta munarakkude poole teele tõelised rakettspermatosoidid. Nende kiiruseks on mõõdetud 7,5 mm/min, mis on peaaegu kaks korda suurem liikumis­kiirus kui inimese omadel. Lindude seemnerakkudele annab kiiruse rakkude pea kuju. Kui inimese sperma­tosoidi pea on otsast ümar, siis värvuliste seemne­rakud pigem kruvikujulised. Selline kuju annab suurema liikumis­kiiruse ning need seemnerakud liiguvad ümber oma telje pööreldes, andes sabaga vehkides veel endale hoogu juurde. Emaslinnud paarituvad lühikese aja jooksul paljude isastega ning nii on isaslinnule tähtis omada kiireid seemne­rakke, et just tema omad esimestena munarakuni jõuaksid.

Loe mitmete teiste loomade kiirusrekordite kohta lähemalt detsembri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555