Plahvatav gaas andis mootorile superjõu

Foto: Wärtsilä  

Maailma suurim mootor on 200 aasta pikkuse inseneritöö kulminatsioon, mis muutis murranguliselt kõiki transpordiliike. Kuigi praegu teevad võidukäiku uued elektrilised sõidukid, on sisepõlemismootorit veel vara maha kanda.

Üks väga isemoodi sõiduk asub 1863. aastal Pariisist teele eeslinna Joinville-le-Ponti poole. See on hipomobiil – kolmerattaline vanker, millel pole eriskummalisel moel ees hobust. Ometi see liigub – 19. sajandi keskpaiga pariislaste suureks üllatuseks.

Hipomobiili paneb liikuma sellele paigaldatud ühesilindriline sisepõlemismootor, mis on Belgiast pärit Étienne Lenoiri vaimusünnitis. 11 kilomeetri pikkuse teekonna läbimine võtab sel aega kolm tundi, ent sellegi­poolest tähistab see sõiduk pöördepunkti inseneeria ja transpordi ajaloos. Lenoir on esimene leidur, kel on õnnestunud ehitada niisugune sisepõlemismootor, mis ei jää üksildaseks prototüübiks, vaid millest saab toode. Seda mootorit valmistatakse mitu eksemplari ning see juhatab sisse määratud muudatused, mis peagi transpordis ja tööstuses ees ootavad.

Kui esialgu oli sisepõlemismootor mitme meetri kõrgune mehhanism, mis suutis anda kõigest käputäie hobujõudude jagu võimsust, siis nüüdseks on see arenenud kompaktseks, tõhusaks ja võimsaks masinaks. Praegu põhinevad sisepõlemismootoritel kõik kasutatavad transpordi­vahendid alates autodest-veduritest kuni paatide-laevade ja lennukite-kopteriteni.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Üks sisepõlemismootorite ajaloo inseneeria valdkonna kõrgpunkte on maailma suurim omasugune – see on laevamootor Wärtsilä RT-Flex96C. 2300 tonni kaaluvat kuni 108 900hobujõulist mootorit kasutavad hiiglaslikud konteinerilaevad üle maailmamerede sõitmiseks. Inseneride tee selleni pole siiski olnud takistusteta. Enne täna­päevase sisepõlemismootori väljatöötamist tehti tohutu hulk katseid eri konstruktsioonide ja kütustega. Prooviti nii sütt kui ka püssirohtu, nii vesinikku kui ka bensiini.

Kuni 19. sajandi lõpuni kõndis suurem osa inimesi jala, sõitis hobuvankris või ratsutas, kui oli tarvis argitoimetusi tegema minna. Aurumasinate kasutuselevõtt laevades, vedurites ja vabrikutes oli küll andnud hoogu tööstusrevolutsioonile, ent tõhusat sisepõlemismootorit polnud veel olemas.

Lenoir’-sarnastele leiutajatele olid aurumasinate puudused hästi teada. Üks neist oli näiteks aurumasinate kasin tõhusus, mis tähendas, et suure võimsuse saamiseks tuli aurumasinad teha väga suured.

Loe sisepõlemismootori ajaloost lähemalt oktoobri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555