Sinu aju naaseb lapsepõlve

Aju on imeliselt paindlik organ, mis erineb inimeseti väga palju. Selle närvirakkude võrgustik on igal inimesel ainulaadne, ent sellegipoolest järgib aju areng kindlat seaduspära. Värske uuring näitab, kuidas aju ühendused elu jooksul arenevad. Inimelu lõpus sarnaneb aju elu alguses olevaga.

FOTO: Shutterstock  

Proovi loendada: miljon, kaks miljonit, kolm miljonit ja nii edasi ja edasi. Kui sa ütled ühe arvu sekundis ja jätkad niiviisi umbes kolm aastat järjest, on see protsess ning ka saadav tulemus hea ülevaade sellest, millise tempoga ja millises mahus inimaju esimestel eluaastatel uusi neuronitevahelisi ühendusi loob. Kui suur seondamistöö on valmis, on ajus üle saja triljoni närviühenduse umbes 86 miljardi neuroni vahel.

Närvirakud ja nendevaheline suhtlus on vaimsete võimete seisukohast tähtis. Aju kiire areng lapsepõlves aitab maailma tundma õppida ning saavutada keha üle kontrolli.

See ei tähenda, et aju areng lapsepõlvega otsa saaks. Vastupidi, areng jätkub kogu elu ja mõjutab suurel määral kõike alates mälust kuni meie loogilise mõtlemiseni.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Hoolimata ajurakkude ja nendevahelise suhtluse kesksest rollist meie igapäevaelus ei ole teadlased suutnud nende arengut terves ajus kogu elu jooksul lõpuni välja selgitada. Aju peaaegu lõpmatu keerukus on muutnud detailse ülevaate saamise võimatuks. Uued loomkatsed annavad just praegu teadlastele vajalikku ülevaadet, milles sisaldu­vaid põhilisi avastusi on võimalik laiendada ka inimes­tele. Nende katsete tulemused peegeldavad suure tõenäosusega seda, mis toimub meie endi ajus. Näiteks selgub neist, et vanemate inimeste ajul on mitu sarnast joont laste ajuga. See info võib aidata mõista, miks vananedes meie vaimsed võimed halvenevad.

Loote aju areng algab umbes ema 7. rasedusnädalal. See toimub tüvirakkude kobaras, kus rakud küpsevad ja võivad muutuda eri tüüpi ajurakkudeks.

Need rakud arenevad piirkonnas, mida nimetatakse ventrikulaarseks tsooniks ja seejärel leiavad need õrnas ajus oma koha. Kui rakud sihtpunkti jõuavad, hakkavad need jätkeid kasvatama ning otsima teisi närvirakke, millega jätkete abil ühendusi luua. Loodavaid ühenduspunkte nimetatakse sünapsideks. Need on ajurakkude­vahelised kokkupuutepunktid, kus toimub rakkudevaheline signaaliülekanne. Sünnihetkeks on iga närvirakk loonud teistega keskeltläbi 2500 sünapsi. Teiseks eluaastaks suureneb iga raku loodud ühenduste arv juba 15 000 lähedale.

Loe aju arengust terve inimelu vältel septembri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555