Nahk annab loomale supervõimed

FOTO: Shutterstock

Soomus, mis kaitseb vaenlase eest, maskeerumisülikond, tundlik kilp või hoopis rüü, millega on võimalik hingata, või nutiturvis, millega saab saaki luurata, või kehakate, mis aitab loomal vettki juua – paljude ülesannetega nahast on miljonite aastate vältel saanud midagi palju enamat kui pelk kest, mis elundeid koos hoiab. Samas on mõnele liigile oluline hoopis see, et ta suudab nahast välja pugeda.

Sensoritega nutinahk aitab saakloomi luurata

Krokodillide vintske soomuseline nahk on ülitundlik tänu väikestele mustadele täppidele, mis toimivad tundeelunditena. Täpid on koondunud koonule ja suu ümber ning sisaldavad hulganisti närvilõpmeid ja puuteretseptoreid. Neid on umbes 9000 ning need võivad tajuda lausa nii õrna survet kui 78 miljondikku njuutonit. See tähendab, et need on ligi kümme korda tundlikumad kui meie sõrme­otsad. Tänu nendele tundlikele täppidele on krokodillid võimelised tajuma üheainsa veepiisa tekitatud võnkeid või saaklooma pisimaidki liigutusi. Ühes katses toitsid teadlased krokodille pilkases pimeduses. Loomad võtsid eksimatult kursi otse saagile ja pistsid selle mõne hetkega nahka. Krokodille juhtisid sensorid naha

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Konn hingab naha kaudu

Barbourula kalimatanensis’el puuduvad kopsud. Otse nahapinna all paiknevad kapillaarid omastavad hapnikku nii õhust kui ka veest ning süda pumpab selle üle keha laiali. Teadlased arvavad, et seda võimaldab selle konna elupaik külmades kiirevoolulistes jõgedes. Nimelt sisaldab selliste jõgede vesi rohkem hapnikku ning jahedus aeglustab konna ainevahetust. Ühtlasi on konnal lihtsam veekogu põhjas püsida, kui kopsudes olev õhk teda üles ei kergita.

Kalmaarijaht nõuab paksu nahka

Kašelotil ehk võidisvaalal on maailma paksim nahk. Seljal ja peal on selle paksus lausa 35 sentimeetrit. Sellele lisandub paks rasvakiht, mis asub otse naha all. Niisugusest kattekihist on vaalale palju kasu, kui ta võitleb rivaalidega või sukeldub 3000 meetri sügavusele süva­mere pimedusse, et püüda seal hiidkalmaare. Selle kuni 13 meetri pikkuse limuse kombitsad on kaetud sadade iminappadega, mida ümbritsevad teravad küünised. Need rebivad kašeloti paksu nahka sügavaid haavu, kui kalmaar elu eest võitleb. Kuigi tavaliselt väljub vaal võitlusest võitjana ja saab kõhu täis, on paljude kašelottide kehal armid, mis märgivad ammusi elu ja surma peale võitlusi kalmaaridega.

Loe paljude teiste loomade põnevate nahafunktsioonide kohta septembri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555