Tuli ja teras tõstsid majad taevastesse kõrgustesse

FOTO: SHUTTERSTOCK  

Dubai kõrbeliiva kohal kõrgub 828 meetri kõrgune teras- ja klaasfassaad. Maailma kõrgeimat ehitist – Burj Khalīfat – poleks kunagi ehitatud, kui polnuks nelja inimese vahedat mõistust ning üht tulekahju, mis terve linna maha põletas.

Võib-olla müksas mõni lehm laternat, võib-olla oli see mõne kaarte mängiva mehe küünarnukk. Kes seda enam mäletab! Nii ei teagi keegi, mis täpselt juhtus, kui 1871. aastal O’Leary küünis äkki leegid möllama hakkasid. Tuli levis aga kiiresti edasi Chicago puitmajade seintele ja katustele ning algas katastroofiline tulekahju. „Põlevate katuste, plankude, katusepapi ja igasuguste muude asjade tükke ning tuhaebemeid sadas taevast nagu lund. Kõikjal oli suitsu ja sädemeid, tuul kogus need ikka ja jälle kokku ning tekitas hõõguvate söeosakeste keeriseid. Kõigil tänavail olid majade katused leekides,“ kirjel­das olukorda üks pealnägija.

300 inimest läksid tulekahjus kaduma või hukkusid ning 18 000 maja põlesid maha. Tuhast aga tõusid täiesti uut tüüpi hooned – üks kõrgem kui teine.

Tänapäevaste kõrgustesse pürgivate pilve­lõhkujate lugu sai alguse just sellest paigast – 19. sajandi Chicagost. Ka maailma kõrgeim ehitis, 828meetrine Burj Khalīfa võib oma eksistentsi eest osalt ammust kahjutuld tänada.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Kui kolm päeva möllanud suur Chicago tulekahju 9. oktoobril 1871 lõpuks kustutatud sai, võttis linnavalitsus kiiruga vastu uue seaduse: kõik uued hooned tuleb ehitada tulekindlatest materjalidest, nagu tellised, marmor ja paas. Need olid kallid toorained, milleks oli raha vähestel eraisikutel. Seetõttu hõivasid kesklinna tühjad krundid pangad ja suurfirmad, kellest üks oli kindlustus­selts New York Home Insurance Company, mis otsis uut peakorterit.

Ettevõte esitas kohalikele arhitektidele ülesande projekteerida hoone, mille iga korru­se ruumid kümblevad loomulikus valgu­ses. Ülesanne sobis ideaalselt William Le Baron Jenney visiooniga. 39aastane arhitekt soovis nimelt kasutada tolle aja uusimaid tehnoloogiaid ja püstitada hoone, mida kannaks metallsõrestik.

Loe pilvelõhkujate ja Burj Khalifa loost lähemalt juuli Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555