Külmunud kääbik on ootamatult elav

Pime, poolusest pooluseni läbi jäätunud ja elutu – astronoomidel ei olnud Pluuto suhtes ülemäära suurt lootust. Sondi New Horizons saadetud uued fotod aga pööravad need seisukohad siiski pea peale. Orgaanilise materjali ladestused ning praod jääs viitavad, et Pluuto koore all on ookean. Mine tea, ehk leidub Päikesesüsteemi jääkülmal ääre­alal isegi elu.

Sel suvehommikul kuus aastat tagasi oli Marylandis Johns Hopkin­si ülikooli kontroll­ruumis pinge pea talumatu. Oli 14. juuli 2015, kell näitas üheksa hommikul ning kohe-kohe pidi kulmineeruma üheksa aastat kestnud ootus. Nende üheksa aastat jooksul oli automaatjaam New Horizons sõudnud maailmaruumi jääkülmas vaikuses Päikesesüsteemi äärealade poole.

Nüüd pidi kulgemisse tulema äkiline, otsustav pööre. New Horizons pidi täppismanöövri käigus mööduma Maast viie miljardi kilomeetri kaugusel asuvast pisiplaneedist Pluutost üpris lähedalt. Missiooni juht Alan Stern, kes kontrollruumis üheskoos 2000 asjaosalisega toimuvat ekraanilt jälgis, teadis, et pisimgi eksitus võib põhjustada selle, et kiirusel 52 000 km/h liikuv automaatjaam põrkab millegagi kokku, aparaadid purunevad ja üheainsa silmapilguga tõmmatakse pea 20 aastat kestnud tööle kriips peale. Kuna signaalid jõudsid Maale nii kaugelt viitega, ei olnud võimalik teada, kuidas sondil käsi käib – on see üldse terve või äkki juba hukkunud?

Siis aga saabusid New Horizonsilt esimesed signaalid. Mõni sekund hiljem asusid arvutid neid ümber tõlkima ja üksteise järel teatasid kontrollkeskuse töötajad arvutite tagant, et kõik on korras ning seitse teadusinstrumenti töötavad tõrgeteta. Saal rõkkas rõõmust. Kui Stern ja teised teadlased teadnuksid sellel hetkel, kui rikkalikult suudab New Horizons 24tunnisel möödalennul Pluutolt mitmesugust infot koguda ja Maale läkitada, oleksid vaimustunud hõisked kesku­selt ilmselt lae pealt lennutanud.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Siis nad seda aimata veel ei osanud. Andmeid tuli kaugelt kosmosest tiba­tillukeste piisakeste haaval, kiirusel umbes üks kilobait sekundis, ning New Horizons tilgutas neid Maale järgmisel 16 kuul umbes 50 gigabaidi jagu.

Juba esimesed lähivõtted Pluuto Päikesest valgustatud esiküljest, mida New Horizons vaadelda sai, muutsid teadlaste arusaamu taevakehast täielikult.

Loe Pluuto kohta lähemalt juuli Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555