Jäässe pakitud vaktsiin lendab üle maailma

Kujuta ette, et Maa iga elanik peab saama pihku vahvlijäätise, enne kui see ära sulab. Peaaegu samasugune on ka ülesanne, millega on viimastel kuudel toime tulema pidanud paljud meditsiini­firmad ja riikide valitsused, kui on tarvis igasse maailma nurka kohale viia kuni 70 külma­kraadini jahutatud vaktsiinidoose.

Tootmine

Niipea, kui selgusid kliiniliste katsete 3. faasi tulemused, mis kinnitasid, et Pfizer-BioNTechi vaktsiin Comirnaty annab 95protsendise kaitse COVID-19 vastu, otsustas USA farmaatsiakorporatsioon oma vaktsiinivabrikut Belgia linnas Puursis laiendada. Nõudlus oli tohutu – vaja oli miljoneid doose kõrgtehnoloogilist mRNA-vaktsiini. Seda hakatigi eelmise aasta detsembrist alates Belgiast kõikjale üle maa­ilma laiali vedama, sest Puursi tehas sai ülesandeks varustada Comirnatyga kogu ülejäänud maailma peale USA.

Kuigi tegemist on suhteliselt keeruka vaktsiiniga, mille tootmine põhineb uudsel põhimõttel, on seda siiski lihtne masstoota. Lihtsustatult öeldes segatakse meie pärilikkus­materjali ehituskivid ehk nukleotiidid bio­keemiliseks kokteiliks, millele lisatakse ensüüme, mis järjestavad nukleotiidid ahelaks. Nukleotiidide järjekorra ahelas määrasid teadlased selliseks, et selle tulemusena omandaks inimese organism kaitsevõime COVID-19 viiruse vastu, aga nukleotiidide konkreetset järjekorda seadmist juhivad juba arvutid.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Valmis mRNA molekulid pakitakse mikroskoopilistesse lipiidsetesse kestadesse, mis paigutatakse süstevedelikku, villitakse klaasampullidesse ja jahutatakse.

Ost

Maailma rikkaimad riigid teevad ettetellimusi, mis hõlmavad miljardeid vaktsiiniannuseid, ning tegelikult kindlalt teadmata, kas mõni neist ka toimib. See on tekitanud globaalse nihke, mis võib pandeemiaga võitlemist takistada.

Eelmise aasta 27. augustil kindlus­tas Euroopa Komisjon 300 miljonit COVID-19 vaktsiinidoosi Rootsi-Briti tootjalt AstraZeneca. Vaktsiinide lepingu maksumus oli meeletu 870 miljonit eurot , kuid kõige erakordsem selle juures oli see, et keegi ei teadnud veel täpselt, kas vaktsiin toimib ja kas sest euroliidu elanikele mingit kasu on. Alles mõni kuu hiljem, 2020. aasta novembris näitasid esimesed katsete tulemused, et vaktsiin on tõhus ja annab 70protsendise kaitse COVID-19 vastu. Investeering oli osutunud õigeks.

Euroopa Liit ostis kuuelt tarnijalt kokku 2,3 miljardit vaktsiinidoosi – ehk üle kahe korra rohkem, kui oleks vaja. Maailma rikkad riigid teevad vaktsiinide ettetellimusi suurtes kogustes. Kanada on näiteks reserveerinud endale nii palju doose, et võiks vaktsineerida kogu elanikkonna kolm korda.

69 vaest ja suure rahvaarvuga riiki, sh Nigeeria ja Pakistan, on suutelised 2021. aastal vaktsineerima kõigest kümnen­diku oma elanikkonnast. Maailma Terviseorganisatsioon pelgab, et vaesed riigid muutuvad omamoodi „viirusevabariikideks“, kus võivad tekkida uued COVID-19 tüved. Ka jõukamad maad on haavatavad, kuna nende vaktsineeritud elanikke võivad rünnata viiruse uued variandid, mis on vaktsiinide suhtes resistentsed.

Loe sellest, kuidas vaktsiini valmistatakse ja üle maailma laiali veetakse, juuli Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555