Usaldamatu inetus

Inimese tõeline ilu on ta sisemine ilu. Sinu ajul on aga sellest ükskõik. Värsketes teadustöödes väidetakse, et evolutsioon on pannud meid koledaid nägusid pelgama ning ebarealistlikud iluideaalid ei ole ainult ühiskonna karuteene.

Ta nägu on moondunud. Üle läikiva põlenud naha jooksevad risti-põiki sügavad armid. Ta konksus nina all laiub võigas irve, mis paljastab viltused kolla­sed hambad. Ta nimi on Freddy Krueger ja ta on õudusfilmi „Elm Streeti luupainaja“ antikangelane. Üksainus pilk sellele näole ja sul pole kahtlustki: Freddy Krueger ei ole hea inimene. Selle mõistmiseks pole sul tarvis Freddyga vestelda ja tema hinge kaevuda – su aju on otsuse langetanud pelgalt tema välimuse põhjal.

Selle põhjus on, et meie aju läheb alati kui võimalik otseteed. Väline ja sisemine ilu, kuigi need on väga erinevad mõisted, pannakse ühte patta ja neid töödeldakse samas ajukeskuses. Aju leiab, et kui inimese välimus on kole, peab olema ka ta sisemus kole. See ei kehti ainult väljamõeldud inimeste kohta kinolinal nagu Freddy Krueger. Su aju teeb selliseid järeldusi iga päev inimeste puhul, keda näed. Selle tulemusena pead ilusaid inimesi alateadlikult automaatselt intelligentseteks ja andekateks, koledad tembeldad aga ebausaldusväärseks.

Kas aju teeb seda pelgalt aja säästmiseks või on evolutsioon sundinud meid koledaid inimesi mingit moodi ära põlgama? Vastuse leidmiseks töötasid USA teadlased välja täiusliku näo retsepti. Nende Austraalia kolleegid avastasid aga, millise signaali saadab kole nägu ümbritsevatele inimestele.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Ilu on teadagi väga lai mõiste. Me võime nimetada ja pidada ilusaks inimest, aga ka näiteks muusikapala või lille.

Mis neid nii erinevaid asju ühendab? Neuroesteetika teadlased Tomohiro Ishizu ja Semir Zeki on leidnud, et kõik need aktiveerivad ajus sama keskuse. Teadlased skannisid selle välja selgitamiseks 21 katse­isiku aju, kui need vaatasid erinevaid pilte ja kuulasid muusikapalu. Tulemused näitasid, et nii ilusad pildid kui ka ilus muusika aktiveerisid ühtsama ajupiirkonda, mida nimetatakse mediaalseks orbitofrontaalseks ajukooreks. Mida ilusam oli see miski, millega katseisikud kokku puutusid, seda tugevamini see ajukeskus aktiveerus. Hiina teadlased on avastanud, et ka inetuse tajumisel on ajus kindel koht, kus töödeldakse nii koledaid nägusid kui ka teistelt inimestelt saadud halbu emotsioone.

Loe inetuse definitsioonist ja evolutsioonilisest tähendusest juunikuu Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555