Päikesesüsteemi veidrik

See kuu tiirleb oma planeedi pöörlemisele vastassuunas, purskab kosmosesse tumedaid geisreid ja selle pind on pidevas muutumises. Kauge Neptuuni kaaslane Triton käitub väga veidralt ja astronoomid tahavad välja uurida, miks see küll on nii. Selleks, et Tritoniga lähemalt tuttavaks saada, tuleb teadlastel esmalt võita NASA soosing.

Illustratsioon: SHUTTERSTOCK  

Aasta on 2038. Päikesesüsteemi kaugetel ja külmadel ääre­aladel on väike kosmosesond lähenemas ühele kõige veidramale taevakehale, mida meie planetaarses tagahoovis leida võib. Kui sond hakkab sihtmärgile jõudma, registreerivad selle seadmed taevakeha pinnalt kerki­vaid tumedaid sambaid. See taevakeha on Triton, Neptuuni müstiline kaaslane. Käes on aeg kuult saladusloor tõmmata.

1989. aastast saadik, mil automaatjaam Voyager 2 esimese ja seni ainsa kosmose­aparaadina Neptuunist ja selle 14 kuust lähedalt möödus, on neist kaaslastest suurim – Triton – hämmastanud astronoome paljude pentsikute omadustega. See tiirleb ümber oma planeedi vales suunas, see

on kaetud külmunud lämmastikuga ning lämmastiku­jääs olevatest lõhedest paiskuvad kosmosesse mingid salapärased tumedad joad. Kas need võiksid lähtuda kuu pinna all asuvast hiiglaslikust ookeanist, mis omakorda võiks kihada eluvormidest, ei oska teadlased praeguse info põhjal öelda. See­pärast nad tahavadki, et kuud lendaks täpsemalt uurima automaatjaam Trident.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Neptuuni avastajaks võib pidada Saksa astronoomi Johann Gottfried Gallet, kes vaatles planeeti esimesena ühel 1846. aasta septembriööl. Galle oli saanud kirja Prantsuse matemaatikult Urbain Le Verrierilt, kes oma arvutuste põhjal oli jõudnud järel­dusele, et kusagil selles Päikesesüsteemi piirkonnas peaks paiknema tollal veel avastamata kaheksas planeet. Galle leidis Neptuu­ni kohe ilma erilise vaevata. Kõigest 17 päeva hiljem avastas planeedi suurima kuu Tritoni Briti astronoom William Lassell.

Tänapäeval ehk rohkem kui 150 aastat hiljem piirduvad meie teadmised Tritonist suuresti Voyager 2 möödalennul saadud infoga. Nende käigus kaardistati kuu pinnast ligi 40 protsenti. Järgmise aastakümne lõpus peaks automaatjaam Trident kahenädalase uurimistöö raames raputama Tritonist välja tema viimsedki saladused.

Loe kaugest ja kummalisest Tritonist lähemalt juuni Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555