Merepõhjas varitseb radioaktiivne katastroof

Sügaval merepõhjas lebab kaks tiksuvat radioaktiivset pommi – külma sõja päevil põhja vajunud roostetanud tuumaallvee­laevad. Insenerid plaanivad need kaks vrakki hulljulge täppis­manöövri ja spetsiaalselt selleks ehitatud katamaraaniga üles hiivata, enne kui need koost lagunevad ning katastroofi põhjustavad.

On 2003. aasta 28. august. Puksiirlaev veab Vene tuumaallveelaeva K-159 välja Murmanski oblastis Ostrovnois asuvast mereväebaasist. 107 meetri pikkune laevakere on paljudest kohtadest läbi roostetanud, ning et seda pinnal hoida, on kere külge keevitatud neli suurt mahutit, mis on pontoonide eest. Allveelaev K-159 on ehitatud 1960. aastate alguses külma sõja päevil ning nüüd on see ammu maha kantud ja kavas lammutada nagu mitu teist sama­sugust.

Kaks päeva hiljem jääb allveelaev teel lammutustöödele Kildini saare lähistel Barentsi merel tormi kätte. Äkki tõusnud tuul puhub 17 meetrit sekundis, kerkivad kõrged lained ning need rebivad ühe pontooni laeva vööri küljest lahti. Roostetanud laevakeresse jõuab vesi ja lõpuks läheb see põhja, viies kaasa üheksa meeskonnaliiget ja leides puhkepaiga 246 meetri sügavusel.

K-159 ei ole ainus tuumaallveelaev, mis on Arktikas radioaktiivseid, ohtlikke aineid täis reaktoriga põhja läinud. Samuti 1960. aastail vette lastud K-27 uputati sihilikult 1982. aastal ning see on sellest ajast saadik lebanud umbes 30 meetri sügavusel Novaja Zemlja saarte lähistel.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Ka neli oma aja ära elanud tuuma­reaktorit, mis on pärit allveelaevadelt K-11, K-19 ja K-140 ning jäämurdjalt Lenin, lebavad jääkülmade merede põhjas. Allvee­laevad ja nende reaktorid moodustavad umbes 90 protsenti arktiliste merede põhjas leiduvast radioaktiivsest materjalist. Laevade K-159 ja K-27 reaktoritest võib teoreetiliselt merre jõuda ligi neljandik sellest radioaktiivse saaste kogusest, mis jõudis ookeani 2011. aastal kuu aja vältel pärast Jaapani Fukushima tuumajaama katastroofi.

Vanad tuumaallveelaevad ja nende reaktorid on mere põhjas kui tiksuvad pommid, sest soolane vesi on nende kered ja korpused läbi närinud. Kui radioaktiivsed ained peaksid merre lekkima, seisab maailm silmitsi keskkonnakatastroofiga, mida võib vabalt võrrelda Fukushimaga. Seetõttu on venelastel ja norrakatel kavas suure­jooneline päästeaktsioon, mis peaks algama tuleval aastal.

Loe allveelaevade päästeoperatsioonist lähemalt juuni Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555