Üks sulg sillutas tee 26 miljardile kanale

Ka Tyrannosaurus rex oli ilmselt sulgedega kaetud. Illustratsioon SHUTTERSTOCK  

25 aastat pärast esimese sulgedega kaetud, ent tiivutu dinosauruse kivistise leidmist pingutavad teadlased ikka sulgede mõistatusliku tekke väljaselgitamise nimel. Vastuoluliste leidude erinev tõlgendamine võib lõppeda sellega, et kogu dinosauruste sugupuu on vaja ümber teha.

Aastal 1996 leiti Hiinas ühe järve põhjast väikese, umbes kalkuni mõõtu triibulise looma kivistis. See oli väheldane röövdinosaurus, kes nägi miljoneid aastaid tagasi väga oma­pärane välja: tema keha kattis tihe sulerüü ja ta näol oli sarnane „bandiidimask“ nagu pesukarul. Loom oli elanud 125 miljoni aasta eest ja uudis leiust levis teadusmaailmas kulutulena. Sinosauropteryx, nagu loom risti­ti, osutus tõeliselt erakordseks – ta oli esimene avastatud dinosaurus, kelle keha oli kaetud sulgedega, kuid kel polnud tiibu.

Sinosauropteryx lükkas ümber vana teooria, mille kohaselt tekkisid suled selleks, et aidata nende kandjal õhku tõusta. Sellisele järeldusele on lihtne jõuda, sest praegu elab maailmas umbes 400 miljardit lindu 10 000 liigist ja ainult tühine osa neist on lennu­võimetud. Sellel ammusel dinosaurusel, kel küll samuti olid kehal suled, ei olnud aga vähimatki kavatsust ega ilma tiibadeta ka mingit võimalust lennata.

Missugust rolli suled siis mängisid? Viima­seil aastail on dinosauruseleiud vaidluse maailma vanimate sulgede teemal taas lõkke­le puhunud ning ühtlasi raputanud dino­sauruste sugupuud juurteni.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Esimene dinosauruse sule kivistis leiti 1860. või 1861. aastal Lõuna-Saksamaal Soln­hofeni linna lähedal asunud kivi­murrust. Sulg oli 150 miljonit aastat vana, ja kui õige pea avastati sealtsamast ka Archaeopteryx’i („iidne tiib“) fossiil, oletati, et ju pärineb sulg temalt.

Archaeopteryx oli umbes tuvi või varese suurune. Tal olid nii linnu kui ka roomaja tunnused. Linnult oli ta saanud kerged luud, tiivad ja kogu keha katvad suled, roomajalt aga soomuselise naha tagajalgadel ja hammastega lõualuud. Üle saja aasta olid see sule­kivistis ja Archaeopteryx’i fossiilid sulge­de algupära uurimises nii-öelda kõige aluseks. Järeldati, et kuna Archaeopteryx oli lennu­võimeline (mõne hinnangu järgi küll üsna kehv lendaja) ja tal olid suled, siis olid suled ja nende teke olnud seotud lennu­võimega.

Kui aga Hiinas kaevati järve põhjast välja Sinosauropteryx, sai selgeks, et sulgedel oli hoopis teine ülesanne. Senine mõttesuund oli olnud väär.

Loe esimeste sulgede tekkeloo müsteeriumist ja dinosauruste sugupuu ümber tegemisest mai Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555