Saabunud maailma liiga vara

SHUTTERSTOCK  

Veel mõni aasta tagasi olid 22. rasedusnädalal sündinud lapsed niisama hästi kui surmale määratud. Tänapäeval jääb suur osa neist ellu tänu uuel viisil hapniku andmisele ja põrsaste organismist pärit ainetele. Kui kallis on ikkagi liiga vara siia maailma saabumise hind?

Camille kaalus kolm kuud enne tähtaega sündides ainult 920 grammi. Toona, 1992. aastal, oli vähestel haiglatel olemas tehnoloogiline võimekus nii vara sündinud lapsi päästa. Sellel pisikesel piigal vedas, sest Montreali Saint-Justine’i haiglas oli äsja kasutusele võetud meetod, millega nii väikeste laste väljaarenemata kopse abistada ning arengut kiirendada. See meetod päästis tüdruku elu. Nüüd, 28aastasena, on Camille Girard-Bock ringiga alguses tagasi: ta on sama haigla doktorant ja uurib seal tüsistusi väga palju enne tähtaega sündinud ehk ülienneaegsetel lastel, nagu ta oli ka ise.

Igal aastal sünnib siia ilma liiga vara 15 miljonit last. See on 10 protsenti kõigist vastsündinuist. Neist jääb ellu 14 miljonit. Seda on rohkem kui kunagi varem, sest viimaseil aastail on arstid õppinud neid palju tõhusamalt aitama, kui nad satuvad keskkonda, milleks nad ei ole tegelikult veel üldse valmis. Suurenenud pole mitte ainult ellujäämise tõenäosus, vaid varasemaks on ka nihkunud piir, millest alates on enneaegu sündinud lapsel arstide abiga võimalus ellu jääda. Praegu on see piir 22 nädala juures, mis on lausa neli kuud enne normaalset tähtaega.

Uudseid abimeetodeid on hädasti tarvis, sest igal pool maailmas sünnib enneaegseid lapsi aina rohkem. Kombinatsioon liiga vara sündimisest ja selle edukalt üle elamisest annab teadlastele ühtlasi võimaluse uurida enneaegsena sündimise pikaajalisi mõjusid. Ülivara sündimisest võib aga teinekord tekkida ka äärmiselt tõsine küsimus: kas ülivara sündinud laps tuleks üldse alati elule päästa, kui teda ähvardab oht elada terve elu väga tõsiste tervisehäirete või lausa raske puudega.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Valdavas osas maailmast on enneaegsete sündide hulk suurenemas. USAs kasvab nende osakaal ümmarguselt ühe protsendi võrra kümne aastaga. Miks see nii on, pole täpselt teada, aga arstid on tuvastanud mitu riskitegurit, mis suurendavad enneaegse sünni tõenäosust. Nende seas on näiteks nakkused, stress ja traumad raseduse ajal, samuti ema kroonilised haigused, nagu diabeet ja kõrgvererõhktõbi.

Tavaliselt kestab rasedus 39 nädalat, aga laps on õigeaegse ehk ajalisena sündinud, kui ta tuleb ilmale ema 38.–42. rasedus­nädalal. Kui laps sünnib 33.–37. nädalal, pole ta aju eluks väljaspool emaüska veel päris valmis ning ta on tundlik valguse ja helide suhtes, samuti võivad lapse kopsud olla veel nii jäigad, et hingamine nõuab tõsist pingutust. Enamasti saavad arstid neist probleemidest jagu ja lapsel on peaaegu sama suur tõenäosus ellu jääda kui ajalise sünni korral. Kriitilisem on olukord siis, kui laps sünnib ema 28.–32. rasedusnädalal. Siis on oht, et beebi kopsud langevad esimese hingetõmbega kokku, samuti on suurem ajuverejooksu risk. Kui laps sünnib veel varem, 22.–27. nädalal, on aga tegu väga enneaegse lapsega, kel on kopsud ja aju veel nii välja arenemata, et ilma intensiivse sekkumiseta ei jää laps ellu.

Loe enneaegsetest beebidest lähemalt aprilli Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555