Okastraat tegi eramaaga seda, mida Abraham Lincoln ei suutnud

1870. aastatel käis Ameerika Ühendriikide lääneosas palavikuline arutelu küsimuse ümber, milline on odavaim ja vastupidavaim viis maa tarastamiseks.

Probleemile lahenduse leidmine oli pakiline, kuna Abraham Lincoln tahtis käima lükata läänealade asustamise ja oli kuulutanud välja seaduse, mille järgi said kõik kodanikud taotleda riigi lääneosas kuni 65 hektarit maad. Selleks tuli rajada sinna oma kodu ja viis aastat maad harida. Eluasemeseaduse eesmärk oli tekitada vabade, tublide ja töökate maaomanike kiht, kes hariks maad ja annaks tugeva panuse rahva tulevikku.

Preeria, kus kodanikele maad eraldama hakati, oli aga sitke taimestikuga avar kaardistamata ala, mis oli ajalooliselt olnud põlisameeriklaste territoorium. See oli sobilik maa rändrahvastele, mitte asunikele. Pärast seda, kui Ameerikasse saabunud eurooplased hakkasid läänt asustama, rändasid nendel piiritutel tasandikel vabalt veiseid karjatavad kauboid.

Asunikel oli vaja tara, et kaitsta oma viljapõlde ringiliikuvate kariloomade eest. Puitu ei olnud piisavalt, et piirata kilomeetrite viisi maad. Prooviti kasutada ka okaspõõsaste hekke, kuid need kasvasid liiga aeglaselt. Ka tavalised traataiad ei sobinud, sest veised surusid neist lihtsalt läbi.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Lahendus saabus, kui ameeriklane Joseph Glidden patendeeris okastraadi. Gliddeni arendatud okastraat ei olnud esimene omataoline, kuid see oli parim – ja kahtlemata moodne, sest samasugune näeb välja ka tänapäevane okastraat. Glidden jt, kes hakkasid tootma okastraati, said püstirikkaks, nende tootmistest väljus sadu tuhandeid kilomeetreid okastraati aastas ja see kõik osteti ära.

Kuni okastraadi leiutamiseni oli maa eraomand haruldus, sest see võis küll sulle kuuluda, aga õigust eramaale ei saanud n-ö teostada. Uus leiutis aitas näiteks kariloomad hoida enda territooriumil ja kõik võõrad sellest eemal.

Kuid samas tekitas see ka tuliseid erimeelsusi. Asunikud soovisid märgistada oma maa, mis oli kunagi olnud ju indiaanihõimude territoorium. Pole ime, et indiaanlased kutsusid okastraati saatana köieks. Lisaks kaitsesid kauboid põhimõtet, et veiseid peab saama vabalt tasandikel karjatada. Puhkesid ka esimesed kokkupõrked, kus tarastatud aedu lõhuti, ent miski suhtumises maasse muutus jäädavalt – ja seda poleks saanud teha ainuüksi seaduste kirjutamisega.

Lincolni Ameerika lähtus põhimõttest, millele on rajatud ka tänapäeva majandus. See ütleb, et eraomand on hea, sest see innustab inimesi sellesse investeerima ja seda arendama. Olgu see mõni maalapp, korter või isegi osa intellektuaalomandist. Millegi omamise eest kasu saamiseks peab suutma seda ka käsutada.

Kuni okastraadi leiutamiseni oli Ameerika lääneosa uusasunikel seaduslik õigus oma maale, kuid neil polnud mingit võimalust seda praktikas käsutada. Okastraat lõi selleks tingimused ning seda leiutist kasutatakse endiselt maa piiritlemiseks laialdaselt kogu maailmas. Keegi pole küll veel leiutanud virtuaalset okastraati, mis tõmbaks intellektuaalomandi ümber sama tõhusa piirde, kuid töö selle kallal käib.

Artiklis on refereeritud äsja ilmunud Briti majandusteadlase Tim Harfordi populaarset raamatut „50 leiutist, mis kujundasid tänapäeva majandust“. Sealt leiab lood poolesajast leiutistest, mis on märkamatult loonud maailma, milles me kõik elame. Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse lugejad saavad kuni märtsi lõpuni tellida SIIT raamatu sooduskoodiga „ettetellimine“ hinnaga 29.90 eur. Transport pakiautomaati tasuta!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Reklaamiosakond
ReklaamiosakondTel: 667 0105