Must auk püütakse videole

2019. aastal nägime esimest fotot mustast august. Nüüd tahavad teadlased kasutada ülemaailmset teleskoobivõrku, et saada video Linnutee keskmes olevast ülimassiivsest mustast august. See võib meie füüsikateadmised pea peale pöörata.

Astronoomid esitlesid 10. aprillil 2019. aastal üht fotot, mis on ilmaruumiuuringuis iseäranis tähtis. Tõeline verstapost. Pildil kujutatu pole siiski liiga kütkestav: sellel on ebamäärane oranžikas-punakas kogum tumedama keskosaga. Justkui oleks keegi teinud väga-väga uduse foto ühest kummalise kujuga sõõrikust.

Niisugune näeb välja ajaloo esimene foto mustast august. Õigemini sellest, mis on musta augu ümber. Must auk ise on nähtamatu, sest selle gravitatsioon on nii tugev, et miski, mis on sellesse langenud, ei pääse sealt minema, isegi mitte valgus. Fotol on siiski eristatavad sedavõrd teravad augu piirjooned, et foto sünni taga olnud astronoomid said öelda: „Meil on suur rõõm teatada, et oleme näinud seda, mille nägemist pidasime võimatuks!“

Ehkki musti auke näha ei ole võimalik, on need ühed uurituimad astronoomilised nähtused. Peale teatava müstilisuse hõngu on need astronoomide sõnul tähtsad universumi arengu ja galaktikate, tähtede ja planeetide tekke seisukohast. Selleks, et udune „sõõrik“ koos tumeda varjuga selle keskel pildile saaks, vaatlesid sajad teadlased üle maailma kosmost paljude aastate vältel, kasutades ülemaailmset teleskoopide võrku.

Foto on alles algus. Nüüd pööratakse teleskoobid meie kodugalaktika Linnutee keskmes paikneva musta augu poole. Sedapuhku ei soovita enam lihtsalt fotot teha, vaid must auk tahetakse püüda liikuvale pildile, videole. See jäädvustus võiks näidata, kas füüsika seadused peavad paika ka äärmuslikes tingimustes.

Lihtsustatuna on must auk üliväikesele alale kokku surutud ülisuur mass. Augu keskme poole liikudes muutub gravitatsioon üha tugevamaks ja päris keskel on nii palju massi koondunud kaduvväikesele alale, et seal on gravitatsioon lõputult suur – nii suur, et see kõverdab nii aega kui ka ruumi enda ümber. Seda punkti nimetatakse singulaarsuseks. Singulaarsust tutvustas üldsusele Albert Einstein, kui ta avaldas 1915. aastal oma üldrelatiivsusteooria, mis on seni parim kirjeldus gravitatsiooni olemuse kohta. Einstein ise kahtles tegelikult, kas singulaarsus eksisteerib, aga tänapäeval on see astrofüüsikute ainus seletus nähtustele, mida me võime musta augu ümbruses vaadel­da. Augus endas on aine tihedus nii kujuteldamatult suur, et musti auke võib võrrelda looduslike laboritega, kus saab proovida, kas meie arusaamad gravitatsiooni olemuse kohta peavad paika, kui need äärmustesse viia.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Musta augu ümber tiirlevad tolm ja gaasid, mida auk on ümbritsevast ilmaruumist oma gravitatsiooni abil enda poole tõmmanud, akretsiooni- ehk juurdekasvukettas. Aine ketta siseosas langeb aegamisi raskusjõu mõjul auku. Kui aine jõuab augule piisavalt lähedale, ületab see nõndanimetatud sündmus­te horisondi. See on üks dramaatilisemaid eraldusjooni füüsikas: kui ükskõik mis, näiteks objekt või isegi valgus, selle piiri ületab, pole sellel enam eales mustast august tagasiteed. Nii on sündmuste horisont ka piir, millest sügavamale musta augu sisse meie ei näe.

Loe mustade aukude filmile püüdmisest lähemalt märtsi Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555