Eesti kaamerad saavad Kuu-roboti silmadeks

Foto:

Lähiaastail peaksid NASA Artemise programmi raames Kuule taas lendama inimesed. Meile teeb missioonid eriliseks see, et esimest korda võetakse Kuu peale kaasa kaks läbi ja lõhki eestimaist kaamerat, mis hakkavad olema ühele robotkäele silmade eest.

Maa kaaslase pinnal on seni käinud kokku tosin meest. Kõik nad toimetasid Kuul üsna lühikesel aja­vahemikul umbes poolsada aastat tagasi. Esimesena laskus Kuule ameeriklaste Apollo 11 missioon 1969. aasta juulis ning seni viimasena kõigest kolm ja pool aastat hiljem Apollo 18. Kui mõelda, milliste hüpetega on tehnika­maailm sestsaadik muutunud, siis tundub 50 aastat põhjusega väga pikk aeg. 50 aastat enne Kuu-lende oli lennundusmaailm sootuks lapsekingades.

Nüüd viimaks on Kuu taas aktuaalne reisisiht­koht, kuigi mitte küll päris lõpp-punkt, vaid omamoodi vahejaam. Peale selle, et end Kuul püsivalt sisse seatakse, valmistutakse Kuu peal ja orbiidil ümber selle ka järgmiseks suureks eesmärgiks – inimese Marsile viimiseks.

Need kaks reisi on oma pikkuse poolest võrreldamatud. Kui Kuule on Maalt 384 000 kilomeetrit ja selle distantsi lendab ära paari päevaga, siis Marsile on (arvestades, et oma orbiidi tõttu paiknevad Maa ja Marss teineteisest aeg-ajalt väga erinevatel kaugustel) lühim võimalik tee 54,6 miljoni kilomeetri pikkune. Ka lühima teekonna puhul võtab reis sinna ikkagi kuid.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Kuujumalanna Artemis oli Vana-Kreeka mütoloogias päikesejumal Apollo kaksikõde ja laenab oma nime uuele Kuu-programmile, mis koosneb praegu kolmest enam-vähem kinnitatud stardiajaga missioonist.

Artemis 1 peaks startima selle aasta novembris. See on mehitamata lend, millel katsetatakse NASA Space Launch Systemi kanderaketti ja Orioni kosmoselaeva. Orion viiakse orbiidile ümber Kuu, kus see veedab kokku kuus päeva. Teine missioon ehk Artemis 2 võtab peale nelja­liikmelise meeskonna ja see stardib kahe aasta pärast augustis. Missioonil Artemis 2 lennatakse ümber Kuu sinna laskumata ning tullakse Maale tagasi.

Kolmas missioon ehk Artemis 3 on see, mil inimesed (sh esimest korda naisastronaut) astuvad Kuu lõunapooluse kandis meie kaaslase pinnale ning see peaks esialgsete plaanide järgi juhtuma 2024. aasta lõpus.

Ajaraamistiku puhul tuleb arvesse võtta, et USAs vahetus hiljaaegu president ja temaga koos ka NASA juht ning seega vaadatakse ka kosmosevaldkonna eesmärgid ja nende rahastamine üle. Nagu aga kirjutas ajakiri Time, on Joe Bidenil Kuult pärit kivimi­tükk ovaalkabineti riiulil kesksel kohal. Kuna ta mäletab Apollo missioonide ajast kindlasti hästi, kuidas need rahvast ühendasid, on raske kujutleda, et ta Kuu-programmist loobuda võiks.

Loe sellest, mida Eesti kaameratega Artemise käigus Kuul tehakse, märtsi Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Reklaamiosakond
ReklaamiosakondTel: 667 0105