Piibellikud nuhtlused ähvardavad Maad

Suuresti kliima soojenemise tõttu on meid kollitamas mitmesugused mastaapsed õnnetused – rändtirtsu­parved, resistentsed bakterid ja hukku külvavad rahe­pilved –, mille olemust võib võrrelda juba piiblis kirjeldatuga. Erinevalt muistsetest egiptlastest on täna­päeva teadlastel hädade vastu olemas ravimid.

Ujuvtõkked pidurdavad veripunast õlireostust

Verenuhtlusega võiks ehk võrrelda seda, kui 2020. aasta mais pääses Siberis Norilski lähistel vähemalt 17 500 tonni diislikütust roostetanud põhjaga säilitusmahutist Daldõkani jõkke ja värvis selle veripunaseks. Mahuti asus niklitootja Nornikel elektrijaamas. Firma tellitud uurijad väitsid pärast analüüsi, et katastroof toimus seetõttu, et igikeltsakiht, millele mahuti toetus,

oli ära sulanud. Igikelts ehk püsivalt külmunud pinnas tekib siis, kui keskmine temperatuur on pidevalt –2 °C. Kliimamuutustega ühes taktis

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

on igikeltsa piir nihkunud põhja suunas kiirusega umbes 1 km aastas. See tekitab suuri probleeme sealses piirkonnas ehitistele, mis ootamatult seisa­vad kindla pinnase asemel mudas.

2020. aasta oktoobri lõpuks oli ettevõte enda teatel suurema osa sellest reostusest loodusest eemaldanud. Jões piirati reostuse levikut ujuv­tõketega ning kasutati absorbente, et reostust veest kätte saada.

Konnamürk õpetab röövloomi võõrliigist hoiduma

Merikärnkonn ehk aaga toodi Austraaliasse, et see hävitaks suhkruroogu ründavaid kahjureid. Selle asemel sai aagast keskkonda koormav võõrliik. Plaan on lasta loodusesse aagapoegi, et röövloomad õpiksid mürgist saaki tundma.

Üks piiblis kirjeldatud nuhtlus seisnes konnades, õieti nende pöörases rohkuses igal pool. Niilus pulbit­ses neist, vaarao palees ronisid konnad voodisse, ametnike majades oli samuti konn konnas kinni ning kahepaikseid jätkus kükitama isegi egiptlaste leivaahjudesse. Tegelikult on konnadega hädas hoopis Austraalia. Sinna toodi eelmi­se sajandi kolmekümnendail aastail Lõuna- ja Kesk-Ameerikast merikärnkonni ehk aagasid, et nood hävitaksid suhkruroogu kahjustavaid mardikaid.

Pole tõendeid, et aagad oleks mardikaid söönud, aga see-eest paljunes liik uuel mandril jõudsasti: kui loodusesse lasti aagasid 62 000, siis praegu on neid üle Austraalia 200 miljoni ringis. Mürgiste konnade invasiooni pole võimalik enam tagasi pöörata, kuid Maailma Looduse Fondi teadlased on siiski leidnud võtte, millega nende katastroofilist mõju vähendada. Väikesed aagad ei ole nii mürgised kui täiskasvanud ja seega viivad teadlased noorkonni loodusesse aagade levikupiirile, et põlised Austraalia röövliigid õpiksid mürki tundma ning oskaksid surmavast täiskasvanud aagast hoiduda.

Loe piibellikest nuhtlustest tänapäeva maailmas ja nende lahendamisest veebruari Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555