Tökatitükk mäletab kiviaja tüdrukut

Must näritud tükike kasetõrva ehk tökatit on iidne näts, mille analüüsi abil järjestasid teadlased 5700 aastat tagasi elanud sinisilmse taanlanna genoomi. Leid heidab valgust sellele, kuidas toimus üleminek küttide-korilaste elukorralduselt põlluharijate omale.

Ühe fjordi põhjas Taanis vedeles tuhandeid aastaid täiesti märkamatult tükike nätsu. See polnud muidugi näts tänapäevases mõistes, vaid mustjaspruun tükike kasetõrva ehk tökatit, mida armastasid närida väga kaua aega tagasi elanud taanlaste esivanemad. Ja mitte ainult nemad, vaid paljude iidsete kultuuri­de inimesed. Soomestki on leitud 6000 aasta vanune tökatitükk, millel on hambajäljed. Pole põhjust arvata, et ka Eesti aladel midagi seesugust ei näritud.

Taanis Lollandi saarel Fehmarni väina tunneli kaevamise käigus avastatud tökatitükile sai aga omaks palju tähtsam saatus kui miljarditele teistele minema visatud nätsudele. Pärast leidmist analüüsiti seda põhjalikult ning eelmisel aastal õnnestus geeni­teadlastel ürgnätsust nii palju DNAd välja pigistada, et nad said kokku panna terve selle omaniku genoomi. Tuli välja, et kasetõrva oli närinud tüdruk või naine, enne kui ta selle lahte sülitas.

Arheoloogid panid tüdrukule nimeks Lola ja tõrvanätsust leitud DNA põhjal teatakse tema kohta piisavalt palju, et tast fantoom­joonistus teha. Lolal olid sinised silmad ja pruunid juuksed ning ta nahk oli tumedam kui praegusel taanlasel. Süsinik-14-analüüsid on näidanud, et ta elas 5700 aastat tagasi ja põlvnes inimestest, kes jõudsid tänase Taani aladele lõunast. Kui teadlased on kaua vaielnud, kuidas toimus üleminek taluühis­konnale, siis Lola näts räägib, et küttide-­korilaste kogukonnad jätkasid väikestes piirkondades vanaviisi elamist, samal ajal kui talupojad nende ümber hakkasid kannatlikult ja samas revolutsiooniliselt maad harima.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Kasetõrv oli kiviajal samas rollis nagu superliim praegu. Seda kasutati odaotste kinnitamiseks, veesõidukite tihendamiseks ja naha impregneerimiseks. Teadlased arvavad, et iidsed inimesed närisid kasetõrva ka selleks, et seda enne kasutamist pehmendada, aga võib-olla ka hammaste puhastamiseks ja hambavalu leevenda­miseks. Nimelt sisaldab tökat põletiku­vastaseid aineid. Paljudel leitud tõrvatükkidel on olnud laste hammaste jälgi. See võib tähendada, et lastele tehti ülesandeks tökat pehmeks närida, et täiskasvanud saaksid seda töös kasutada. Tökatit aetakse kuumutamise teel kasetohust ja kõige parema tökati saab maha langenud surnud puude tohust.

Loe kiviaja nätsust lähemalt detsembri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555