Kõiki ootab ees ideaalne juuksepäev

Kas sul on liiga vähe juukseid? Või oled äkki hoopis üleliia karvane? Paljudele meist põhjustab karvkate parajat peavalu. Kui siiani on juuste ja karvadega seonduv olnud teadlastelegi paras pähkel, siis nüüd võetakse karvakasv kontrolli alla. Appi tulevad 3D-printerid, laserid ja tüvirakud.

Üksainus peenike karvake ja selle ümber vaimustunud teadlased. Kuigi väeti ude ei näe kuidagi välja, nagu oleks tegu tohutu läbimurdega, on see seda ometi. See on teadussaavutus, mille väärtus küündib sõna otseses mõttes miljarditesse. Tegu on esimese tehis­karvaga, mille saab inimesele siirata, ning see peaks puhuma murepilved miljonite kiilanejate peanuppude kohalt.

Karvad ja juuksed ei ole meile eluliselt vajalikud, aga inimesed üle maailma kulutavad juuste eest hoolitsemisele, karvade eemaldamisele ja ka karvakasvu parandamisele miljardeid eurosid. Üle poole meestest ja veerand naistest on 50. eluaastaisse jõudnuna kaotanud osa juustest ning tihti põhjustab see ebakindlust ja depressiooni. Samas eemaldab 80 protsenti nii meestest kui ka naistest regulaarselt oma kehakarvu. Kokkuvõttes on kehakarvade praktiline kasu küll väike, aga ometi on need meie isikliku heaoluga tihedasti seotud. Läbimurre Columbia ülikoolis, millest avalõigus juttu, on ainult üks paljudest, mis on viimaseil aastail tehtud. Varsti peaks olema tagatud, et inimene on võimeline oma karvakasvu käsutama täpselt nii, nagu ta heaks arvab. Teadlastel aitavad igaühele nn head juuksepäeva tagada laserid, tüvirakud ja 3D-printerid.

Karvad võivad olla mõne inimese arust vaata et elutähtsad, aga karvad ise on tegelikult surnud. See karva osa, mis nahast välja ulatub, koosneb surnud rakkudest, mis sisaldavad keratiini ehk sarvainet. Nõnda kutsutakse üht rühma valke, mis vees ei lahustu ning mida leidub peale karvade ka nahas ja küüntes. Keratiin moodustab juustest umbes 85 protsenti, ülejäänu on vesi, mineraalained ja melaniin. Viimati nimetatu mängib välimuse seisukohast tähtsat rolli. Melaniini on mitut tüüpi, juuste puhul on olulised kaks: eumelaniin ja feomelaniin. Kui sinu juustes on palju eumelaniini, on su juuksed pruunid või mustad, kui aga üle­kaalus on feomaleniin, siis on juuksed punased. Kui juustes on mõlemat tüüpi melaniini, aga vähe, siis on need heledad.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Kui väljapoole nahka jääv karvaosa koosneb surnud rakkudest, siis karva elu­tegevus käib naha sees. Iga karv paikneb otsapidi väikeses taskus, mida nimetatakse folliikuliks ehk karvanääpsuks. Selles asub paunakujuline struktuur ehk karvasibul, mis on karva elav osa. See on ühendatud vereringega, saades sealt toitaineid, ning karvasibulas arenevad tüvirakud karvarakkudeks, jagunevad ja lükkavad sibula sees kujunevat karva ülespoole, kasvatades seda pikemaks. See tähendab, et karvad kasva­vad altpoolt, juurest, mitte otstest.

Kui uued karvarakud järk-järgult vanemaid rakke ja neist koosnevat karva üles lükkavad, kaotavad nood samas kokkupuute vereringega ja surevad. Juus aga pikeneb.

Loe inimkeha juuste ja karvade kontrollimisest uute vahenditega lähemalt detsembri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Jaana Rüütel
Jaana RüütelReklaamimüükTel: 565 66130