Universumi paisumine on kontrolli alt väljunud

SHUTTERSTOCK  

Kui kiiresti universum paisub? Sellele lihtsale küsimusele ei ole teadlastel üht lihtsat vastust – õieti on neil pakkumisi lausa kaks. Täpsed, veatud mõõtmised annavad erinevaid tulemusi ja ainus loogiline seletus sellele peitub maailmaruumi seni avastamata jõududes.

Oletame, et sa sõidad autoga ühest linnast teise – näiteks Tartust Tallinna – ja proovid mõõta, kui kaugel teine linn on. Kilomeetrilugeja näitab tulemuseks 185,7 kilomeetrit, aga kaardil mõõtes saad vastuseks 186,8 kilomeetrit. Tekib küsimus, kus on viga: kas distantsimõõdik valetab või oled ise valesti mõõtnud – või on pettus veel kusagil kolmandas kohas?

Maailma astronoomidel on praegu peamurdmiseks laual üsna sarnane probleem. Asi pole siiski paaris Eesti linnas, vaid küsimus on palju olulisem, hõlmates sõna otseses mõttes kõike, mida me teame üleüldse eksisteerivat. Astronoomid uurivad nimelt kiirust, millega universum paisub, ja nad on saanud kaks täiesti erinevat tulemust. Erinevad tulemused andnud mõõtmised on põhjalikult üle kontrollitud ja keegi pole suutnud kusagilt mingit möödalaskmist leida. Selleks, et juhtivad teooriad universumi sisu ja arengu kohta paika pidada saaksid, ei saa ju mõlemad tulemused samal ajal õiged olla.

Kõik astronoomid on ühel meelel selles, et universum paisub kiirenevalt ja selle tagajärjel eemalduvad galaktikad üksteisest. Küsimus on aga selles, milline see kiirus täpselt on. Universumi paisumiskiirust nimetatakse Hubble’i konstandiks ja astronoomid ei suuda kuidagiviisi ses väärtuses kokku leppida. Ja asi pole üksnes paisumises: kui teadlased teavad Hubble’i konstanti, on võimalik teha ka tagurpidi­arvutus ja välja selgitada universumi vanus, ent kui konstandi suhtes ei ole üksmeelt, tähendab see, et me ei tea ka päris täpselt, kui vana universum ikkagi on.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Hubble’i konstanti on raske täpselt määrata. Eri meetodid on andnud kogu aeg veidi erinevaid tulemusi, aga teadlased arvestasid sellega, et sedamööda, kuidas mõõtmismeetodid ajaga paranevad, jõuavad nad ka täpsemale paisumiskiirusele aina lähemale. Tegelikult on hoopis nii, et kuigi astronoomid on üha täpsemaid mõõtmismeetodeid välja töötanud, ei ole need suutnud erinevaid mõõtmistulemusi üksteisele lähendada, vaid vastupidi – saadud arvud justkui nihkuvad üksteisest aina kaugemale. Kahe juhtiva mõõtmismeetodiga on saadud tulemusteks 67,4 ja 74 km/s. Seetõttu arvavad paljud astronoomid, et tõenäoliselt tuleb lahendust otsida hoopis mujalt. Meie arusaamine universumi koostisest ja seal valitsevatest jõududest tuleb üle vaadata.

Loe lähemalt oktoobri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Jaana Rüütel
Jaana RüütelReklaamimüükTel: 565 66130