Roheline energia püütakse veeldatud õhku

FOTO: SHUTTERSTOCK  

Kui päike on loojas ja tuult pole, oleneb meie elektrivõrk fossiilsetest kütustest. Briti insenerid on ehitanud uudse salvesti, mis võimaldab taastuvenergiaallikaist toodetava energia ülejääke salvestada veeldatud õhuna.

Kui tuled hilja õhtul töölt koju ning lülitad sisse valgustid, teleri ja elektripliidi, siis on päike loojumas ning päikese­paneelidega enam elektrit toota ei saa. Kui samal ajal on tuulevaikus ja tuuleturbiinid seisavad, tähendab see, et sinu seinapistikupesast tulev elekter ei ole suure tõenäosusega roheline, vaid toodetud kas põlevkivist, maagaasist või kivisöest.

Rohelise ehk taastuvenergia põhipuudus on selle ebastabiilne tootmisprotsess. Kui päikesekiirgusest või tuulest ei saa parasjagu elektrit toota, tuleb elektrivõrgu vajadus­te rahuldamiseks kasutada mitte­taastuvaid energiaallikaid. Muul ajal saab päikesest ja tuulest toota jälle rohkem elektri­energiat, kui tarbijad vajavad. See tähendab, et tõelise elektrienergeetilise rohepöörde toimimiseks on vaja leida viis, kuidas roheenergiat efektiivselt salvestada.

Seni pole sellist salvestit, mille saaks mõistliku hinnaga ükskõik kuhu rajada ja mis salvestaks suures koguses energiat ega saastaks keskkonda, kusagile rajada. Möödu­nud aastal valmis Suurbritannias Manchesteri läheduses tehas, mis kasutab energia salvestamiseks välisõhku ja mille salvestustehnoloogia suudab edukalt konkuree­rida näiteks liitiumioonakudega. Energeetika­firma Highview Power esitles maailma esimest külmaõhusalvestit ning koos sellega potentsiaalset lahendust rohepöörde suurimale probleemile: mida teha energiaga, mida me kohe ei vaja?

Meie energiatarbimine ei vasta alati tootmisele. Näiteks päikesepaneelid toodavad kõige rohkem elektrit päeval, kuid tarbimise tippaeg on õhtul, kui köögis pannakse õhtusöögid ahju ning lülitatakse sisse telerid. Näiteks kui keskpäeval on keskmine voolutarbimine pisut üle 50 GW, on see õhtustel tipptundidel peaaegu 60 GW. Mõeldamatu oleks aga, et kui roheenergiat parasjagu kasutada ei saa, jäävad inimesed pimedusse istuma ning tooreid kalapulki närima.

See tähendab, et kui tuulest ega päikesest elektrit toota ei saa, on vaja kasutada söe- või põlevkivienergiat, et tagada ühtlane energiavarustus.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Lahendusena tuleks võtta kasutusele energiasalvestid, mis salvestavad energiat nii lühikeseks ajaks – vahemikul kesk­päevast õhtuni, mil inimesed koju tulles pliidi ja lambid sisse lülitavad – kui ka pikemas perspektiivis. See tähendab, et näiteks päikeselisel suvel päikesepaneelidega toode­tud elektrit oleks võimalik kasutada pimedal ja külmal talvel.

Loe uudsete roheenergia salvestusmeetodite kohta augusti Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Jaana Rüütel
Jaana RüütelReklaamimüükTel: 565 66130