Insenerid pigistavad Maast joogivett välja

Närtsinud taimed, lämmatavad tolmupilved ja tühjalt kõmisevad veetorud – kolmandikul planeedi elanikkonnast on juba puhta joogiveega probleeme. Uudsed membraanid ja imepulber võivad siin appi tulla.

Day Zero – see võiks olla mõne katastroofifilmi pealkiri, kuid näiteks sellistes Austraalia linnades nagu Armidale, Dubbo ja Stanthorpe tähistab see karmi tegelikkust. Sealsetele elanikele on Day Zero ehk nullpäev see hetk, mida nad on ammu kartnud – päev, millal linnavõimud teatavad, et pärast aastaid kestnud põuda on vee­varud lõplikult otsas ja kraanist ei tule enam midagi. Need kolm linna pole ainsad, mida krõbekuiv tulevik ähvardab.

Lõuna-aafriklased 2018. aasta jaanuaris Kaplinna lähistel Theewaterskloofi tammi lähistel kuivanud reservuaari põhjas. Ülemöödunud kevadel õnnestus Kaplinnas nn nullpäeva siiski vältida. REUTERS/Mike Hutchings  Foto: MIKE HUTCHINGS

Austraalia ei ole ka sugugi ainus maa, mis veepuuduse käes kannatab. Kliima­muutused, mis põhjustavad üha pikemat ja ulatuslikumat põuaaega, on koos suureneva veetarbimisega seadnud ohtu kolmandiku planeedi põhjaveevarudest ja tekitanud ulatusliku veekriisi. Peale Austraalia on olukord tõsine ka näiteks Lõuna-Aafrikas ja Indias. ÜRO andmeil elab üle nelja miljardi inimese piirkonnis, kus vähemalt ühe kuu vältel aastas on veest puudus.

Rahvaarvu suurenemine, liigne linnas­tumine ja aina soojem kliima süvendavad probleemi järgmistel aastakümnetel veelgi. Seetõttu on teadlased hõivatud mitme­suguste tehnoloogiate väljatöötamisega, mis võimaldaks ka tulevikus kõigil Maa elanikel, kui neil janu tekib, klaasikest jahedat vett rüübata.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Põud ajab kängurud põllule

Kuivanud jõesängid ja veehoidlad on paljudes Austraalia paikades tavaline vaatepilt. Näiteks registreeriti riigi rahvarikkaimas osariigis Uus-Lõuna-Walesis 2017. aasta jaanua­rist kuni 2019. aasta augustini kõigi aegade kõige kuivem periood, mis kestis lausa 32 kuud.

Olukord on nii tõsine, et 2018. aastal lubati põua käes kannatanud piirkondade põllumeestel küttida tavapärasest rohkem känguruid. Põhjus oli selles, et põua tõttu liikusid kängurud, keda on Austraalias umbes 45 miljonit, vett ja toitu otsides põldudele. 2019. aasta augustis teatasid osariigi ametivõimud, et nad on valmis kulutama kümme miljonit Austraalia dollarit, et päästa piirkonna kalavarud hukkumisest.

„See on kõige rängem põud selle aja jooksul, mil andmeid registreeritud on.

Viimase kahe aastaga on purunenud mitu rekordit. Sellistest rekorditest me ei unista,“ ütles Tracy Dobie, Uus-Lõuna-Walesi kõrval­osariigis Queenslandis asuva Southern Downsi kohaliku omavalitsuse juht.

Loe innovatiivsete lahenduste kohta, kuidas Maad veega varustada, lähemalt maikuu Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657