Õunasüda või sõnnik – kõigest saab toota kütust!

Foto:

Sisuturundus

Kadri Penjam

Üle-eestiline tihenev tanklavõrgustik, margiesindustes pakutav järjest laiem mudelite valik ning soodsam kütuse hind on pannud autoomanikke üha sagedamini valikut tegema CNG-kütusel liikuvate sõiduautode kasuks.

Biometaan on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus kütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist. Eestis toodetakse biometaani 2018. aastast – Viljandimaal Koksvere külas asub Biometaan OÜ ning Kundas Rohegaas OÜ tootmisjaam.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

CNGga sõites kulub 100 km läbimiseks sõiduautoga umbes 3,5 eurot, samas kui bensiiniga on kulu tavasõiduki osas keskmiselt 7 eurot 100 km kohta – täpne kulu sõltub konkreetsest sõidukist. Metaankütusega sõites puuduvad heitgaasides tahked peenosakesed, mis on tihti hingamisteede haiguste üheks põhjuseks linnades, lisaks ei ole heitgaasides pea üldse väävel- ega lämmastikühendeid, mis samuti õhusaastet ja happevihmasid põhjustavad.

Millest on võimalik biometaani toota?

Biometaani on võimalik toota peaaegu kõigest, mis käärib. Selleks võib olla näiteks sõnnik, silo, niidetud roheline rohi, köögiviljade pealsed, biolagunevad jäätmed, restoranide jäätmed, piima-, leiva- ja viljaaitade puhastused või näiteks lihatööstuse jäägid – ühesõnaga kõigest, mis on orgaanilist bioloogilist päritolu, aga mitte puiduline.

Biogaasi tootmine on lihtsustatult kui lehma mao imiteerimine. Hapnikuta tootmismahutis on soojust 37-40 kraadi vahel, protsessi käigus lagundavad ning muundavad bakterid rohu- või orgaanika biomassi biogaasiks – selles on siis keskmiselt 50-60% metaani. Ülejäänu on valdavalt süsihappegaas ning kui see biogaasi puhastamisel välja võtta, saame 96%-98%-lise metaanisisaldusega biometaani, mis on kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga, kus on metaani 96-98%.

Biometaan on kasutatav kõikjal, kus täna kasutatakse maagaasi - sealhulgas surugaasi (CNG) tarbivates autodes. Täna paikneb üle Eesti juba 20 CNG-kütust pakkuvat tanklat – neist enamik Eesti Gaasil ja Alexelal, kuid uute tulijatena on lisandunud tanklaga JetGas ja Krooning. Nõnda võib öelda, et muretsema ei pea enam keegi, kes neljarattalisel sõbral Eestis ringi vuramas.

Üheskoos vähendame õhusaastet!

Riik on asunud erinevate tegevuste kaudu arendama biometaani turgu Eestis. Praeguseks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatud üle 20 biometaani tankimisvõimekusega tankla rajamist aastaks 2020 ning ühe biometaani tootmisjaama rajamist. Lisaks maksab riik biometaani turu arendamiseks iga transpordisektoris kulunud megavatt-tunni rohegaasi eest toetust. Tarbitud gaasi päritolu tõendamiseks on Elering AS kui gaasi põhivõrgu omanik ja süsteemihaldur loonud päritolutunnistuste süsteemi.

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Jaana Rüütel
Jaana RüütelReklaamimüükTel: 565 66130